nihkumist sidurivõlli (9) telje sihis. Sidurikorvi (21) vedruhoidjasse (16) on mahutatud vedrud (14). Need vajutavad surveketta (2) vastu veetavat siduriketast (5) ja veetava ketta (5) vastu hooratast (1). Ketaste kokkusurumine tekitab hõõrdemomendi, mis võimaldab kanda mootori pöördemomenti edasi jõuülekandele. Auto peatamiseks tuleb mootor jõuülekandest eraldada, s. t. sidur lahutada. Siduri mehaanilise ajami osad on tugede ja poltidega lahutuskäpad (7), viimik (12), lahutushark (17), varras(tross) ja pedaal. Käpad (7) on liigendühendatud korvi (21) külge kinnitatud tugedega. Käppade lühikesed välimised harud on ühenduses reguleerpoltidega (15). Viimik (12) on siduri võllil lahtiselt. Ta saab sellel nihkuda, kui siduripedaal liigutab hoovastiku vahendusel lahutusharki (17). Siduripedaalile vajutamisel lükkab lahutushark (17) viimiku (12) vasakule, vajutades sellega tugiseibile (8), mis asetseb lahutuskäppade (7) seesmistel otstel.
13. Survevedru 14. Vedruhoidja 15. Lahutusmuhv 16. Fiksaator 17. Libisseib 18.Lahutushargi telg 19. Lahutuskäpp 20. Käpavedru 21. Lahutushark 22. Reguleermutrid 23. Siduritross 24. Siduripedaali telg 25. Siduripedaal 26. Siduripedaali vabakäik 27. Libisseibi ja lahutusmuhvi
AUTO JÕUÜLEKANNE SIDUR Siduri ülesandeks on jõuülekande ühendamine või lahutamine mootorist. Kui siduripedaalile ei vajutata, siis mootori hooratas, siduriketas ja surveketas pöörlevad ühtse tervikuna, sest taldrikvedru jõul on nad surutud ühtsesste pakki. Siduripedaalile vajutamisel antakse vedeliku rõhk siduripumbast töösilind-rile ja selle rõhu toimel vajutab lahutushark siduri lahutusmuhvile. See omakorda, vajutades taldrikvedru sisemistele otstele, tõmbab surveketta eemale sidurikettast. Tänu sellele jääb siduriketas vabalt pöörlema ja ei ole enam seotud hoorattaga. Siduri töötamisel võivad tekkida järgmised rikked: · Sidur libiseb. Siduriketast ei suruta tihedalt hooratta ja surveketta va- hele, mistõttu auto kiirendamisel (hooratta pöörlemissageduse tõstmi- sel) ei veeta siduriketast korralikult kaasa. Auto kiirus tõuseb aeglaselt
Sidurikorvi (21) vedruhoidjasse (16) on mahutatud vedrud (14). Need vajutavad surveketta (2) vastu veetavat siduriketast (5) ja veetava ketta (5) vastu hooratast (1). Ketaste kokkusurumine tekitab hõõrdemomendi, mis võimaldab kanda mootori pöördemomenti edasi jõuülekandele. Auto peatamiseks tuleb mootor jõuülekandest eraldada, s. t. sidur lahutada. Siduri mehaanilise ajami osad on tugede ja poltidega lahutuskäpad (7), viimik (12), lahutushark (17), varras(tross) ja pedaal. Käpad (7) on liigendühendatud korvi (21) külge kinnitatud tugedega. Käppade lühikesed välimised harud on ühenduses reguleerpoltidega (15). Viimik (12) on siduri võllil lahtiselt. Ta saab sellel nihkuda, kui siduripedaal liigutab hoovastiku vahendusel lahutusharki (17). Siduripedaalile vajutamisel lükkab lahutushark (17) viimiku (12) vasakule, vajutades sellega tugiseibile (8), mis asetseb lahutuskäppade (7) seesmistel otstel. Mille tulemusel