sissekutsuva mulje. Keskmise portaali kohal asus roosaken, sellest kõrgemal nn. kuningate galerii. 15. ja 16. sajandi algust nimetatakse hilisgootika ajajärguks. Arhitektuuri konstruktsioon jääb samaks või lihtsustub, kuid rohkem on kaunistusi, mis pole seotud konstruktsiooniga. Näiteks tulevad kasutusele võrk- ja tähtvõlvid. Kirikute fassaadid on tavaliselt ülekuhjatud ehisviilude, tornikeste ja kujudega. Gooti kirikute lahutumatuks osaks kujunevad ka vitraazid. Nende ülesanne polnud kaunistus, vaid neilt oli võimalik lugeda kui religioosseid jutustusi. Gooti stiilis skulptuur. Gooti stiilis on skulptuuride eripära see, et nende näod on realistlikud ja neil on õnnis ilme. Skulptuur on palju vähem seinaga seotud. Gooti stiilis polnud anatoomia nii tähtis (püüeldi edastada nägu). Seetõttu pole figuuridel näha kontraposti jälgimist. Tekkis hoopis S- tähte meenutav nn. gooti poos
sissekutsuva mulje. Keskmise portaali kohal asus roosaken, sellest kõrgemal nn. kuningate galerii. 15. ja 16. sajandi algust nimetatakse hilisgootika ajajärguks. Arhitektuuri konstruktsioon jääb samaks või lihtsustub, kuid rohkem on kaunistusi, mis pole seotud konstruktsiooniga. Näiteks tulevad kasutusele võrk- ja tähtvõlvid. Kirikute fassaadid on tavaliselt ülekuhjatud ehisviilude, tornikeste ja kujudega. Gooti kirikute lahutumatuks osaks kujunevad ka vitraazid. Nende ülesanne polnud kaunistus, vaid neilt oli võimalik lugeda kui religioosseid jutustusi. Brüsseli raekoda, Roueni katedraali fassaad, Chartres'i, Reimsi ja Amiens'i katedraal Prantsusmaal, Sainte-Chapelle Pariisis; Kölni toomkirik Saksamaal, Doodzide palee Veneetsias; Canterbury katedraal ja Westminster Abbey Londonis. Skulptuur: Gooti stiilis on skulptuuride eripära see, et nende näod on realistlikud ja neil on õnnis ilme.
Repressiiviasutused: 1941. aasta suvel teostas Balti ruumis repressioone spetsiaalüksus, mille ülem oli Walter Stahlecker. 105-liikmeline erikomando kandis vastutust Eesti territooriumi puhastamise eest. Pärast tsiviilvalitsuse moodustamist loodi Eestis Julgeolekupolitsei ja SD, mis allus Heinrich Himmleri üldjuhtimisele. Sandberger oli Litzmanni järel tähtsuselt teine, kes otsustas elu ja surma üle. Juutide hävitamine: Natside rassiteooria lahutumatuks osaks oli aarialaste ja saksa rahva jaoks ohtlike ja tarbetute rahvusgruppide hävitamine. Esmaseks prioriteediks kujunes juutide tapmine. Ainuüksi rahvusliku kuuluvuse alusel mõrvati kõik juudi rahvusest isikud. Eestis elas enne sõda 4500 juuti. Iga kümnenda Eesti juudi (ärimehed, usklikud) olid küüditatud nõukogude võim. Juutide arvukus Nõukogude võimuaparaadis suurenes ning Natsi-Saksamaa kasutas propagandavõtteks samastada
annaabi.ee 
