NATURAALARVUDE HULK N 1) on järjestatud lõpmatu hulk, milles on vähim, kuid pole suurimat arvu. 2) On hulk, milles arvud järgnevad vahetult üksteisele ega kata kogu arvtelge 3) On hulk, mis on kinnine liitmis- ja korrutamistehete suhtes. TÄISARVUDE HULK Z 1) on järjestatud lõpmatu hulk, milles puudub nii vähim kui ka suurim arv 2) on hulk milles arvud järgnevad vahetult üksteisele ega kata kogu arvtelge 3) on hulk, mis on kinnine liitmis-, korrutamis- ja lahutamistehete suhtes Ratsionaalarvude hulk Q 1) on järjestatud lõpmatu hulk, milles puudub nii vähim, kui ka suurim arv 2) on tihe arvuhulk s.t iga kahe ratsionaalarvu vahel paikneb alati veel ratsionaalarve. Ka need arvud ei kata kogu arvtelge. 3) On hulk, mis on kinnine liitmise, lahutamise,korrutamine ja nullist erineva arvuga jagamise suhtes. Reaalarvude hulk R 1) on järjestatud lõpmatu hulk, milles puudub nii vähim kui ka suurim arv 2) on pidev arvuhulk s
Seejärel võetakse 2 ringi ära ja leitakse, et järele jäi nüüd 3 ringi. Pannud eemaldatud ringid tagasi, saame jälle esialgse ringide arvu. Oli 5 ringi. 2 ringi võetakse ära. Järele jäi 3 ringi. Oli 3 ringi. Juurde lisati 2 ringi. Nüüd on jälle 5 ringi. 5–2=3 3+2=5 Liitmis- ja lahutamistehete seost kasutatakse lahutamistehete kont- rollimiseks. 33 Nelja võrduse koostamine 1. Kahe hulga liitmise põhjal koostatakse 2 liitmistehet. 1+2=3 2+1=3 2. Kui kahe liitmisülesande koostamine on selge, vaadeldakse kahe lahutamisülesande koostamist. 3–1=2 3–2=1 3. Järgnevalt lahendatakse joonise järgi 4 võrdust.
Kui lihtülesandega saab laps ilusasti hakkama, siis samas valmistab talle raskusi tehe, kus on rohkem kui kaks liidetavat või vähendajat. Intellektipuudega laps ei saa päris täpselt aru ka pööratavuse seadusest, tema jaoks on ülesanded 3+2 ja 2+3 täiesti erinevad. Raskusi tuleb ületada ka puuduva elemendi leidmisel ülesandes. Liitmise ja lahutamise aluseks on ju tegelikult operatsioonid hulkadega ja teatud arvutamise võtted. Seepärast hakataksegi liitmis- ja lahutamistehete sisu tutvustama juba propedeutilisel perioodil hulkadega opereerides. Hulki liidetakse ja saadakse koguhulk, osahulki võrreldakse kumbagi eraldi koguhulgaga ja eraldatakse koguhulgast. Seejärel taas võrdlemine. Kui õppeprotsessis on jõutud arvuni 3, siis lahendatakse selliseid ülesandeid: 1+2=3, 2+1=3, 3-1=2, 3-2=1. kogu ülesannete rühm toetub esemelistele hulkadele ja esialgu laps räägib kõva häälega kaasa. Et ülesandeid lahendada,
kujundite mulje loomine kino- ja videotehnikat kasutades. Lühimälu Lühimälu kestuseks on maksimaalselt kuni pool minutit (Peterson & Peterson, 1959). See tulemus saavutati katses, kus KI-d pidid jätma meelde kolm kaashäälikut. Mälus kordamise takistamiseks anti neile lisaülesandeks peastarvutus - mingist arvust kolme kaupa lahutamine. Meelde jäetud kaashäälikute mälus säilimist kontrolliti 3, 6, 9, 12, 15 või 18 s peale lahutamistehete alustamist. Selles katses kadus kordamisele mitteallutatud võõras (kuigi lihtne) stiimulmaterjal 18 s möödudes mälust peaaegu täielikult. Lühimälus säilib info sõnaliselt kodeerituna, vähemalt kuni Baddeley töömälu ideoloogia tekkeni ja tema visuaalruumilise märkmiku ideeni arvati nii. Lühimälu väikese mahu avastajana on tuntuks saanud George Miller (1956). Lühimälus säilitatavate ühikute arvuks sai Miller ,,maagilise arvu" 7 pluss/ miinus 2
annaabi.ee 
