küsimuste-vastuste mänguga. Platoni eesmärgiks oli harimine ja valgustus (ülim hüve ehk jumala vorm). Logos-mõtlemisvõime Retooria - hea argumenteerimispraktika 24 Rahvakoosolek kogunes u iga 10 päeva tagant. Süüdistada võis igaüks, eelistati otsedemokraatiat. Polises valitses ratsionaalne kord ehk logos, õiguse mõistmiseks kasutati 12 tahvli seaduseid, õigust käsitleti õiglusest lahutamatuna. Ontoloogia - olemine, küsimused millega otsiti tegelikkust. Demosthenes - kutsus kodanikke vabadusele ja rõhutas hea kõnepidamise vajadust. Kas tegelikkus on asi või selle nimi? Üldmõisted ehk universaalid. Mõistekäsitluses on kaks voolu - realism ja nominalism. Realism - filosoofiline traditsioon saab alguse Platonist, üldnimed on olemas asjadest sõltumatuna, need ei teki ega hävi ning nende tähendus on nimedesse justkui seesmiselt peidetud, ntks sõprus
Ideaalse reaalsus seisneb tema funktsioneerimises. Ennetava ja aktiivse tegelikkusega kohanemise (psüühika) reaalsust näitab inimese otstarbekohane käitumine selliselt, et reageeritakse ka hetkel keskkonnas objektiivselt mitte esineva, tulevase olukorra või tingimuste kohaselt- psüühika võime tegelikkust seaduspäraselt kajastada ja tegelikkust tundes ning organismi resursse rakendades seda tegelikkust muuta. Loodusteaduslik psühholoogia- ideed mateeriast lahutamatuna ei eksisteeri. Tegelikkus- neurofüsioloogiliste protsesside vahendus. Tunnetame füsioloogiliste protsesside lõpptulemusi, mis teadvustuvad psüühiliste kujunditena, mille tõeväärtust kontrollitakse prktilise tegevuse käigus ja objektiivse maailma muutuste fikseerimise kaudu. Teadvustub ainult väike osa inimeses toimuvatest psüühilistest protsessidest. DNA/RNA- geneetilist infi salvestavad ja kannavad nukleiinhapped, nende ehituskava viivad ellu valgud.
" Inimühiskond peaks järgima looduses valitsevat järjepidevuse ja muutuste rütmi. Riik ja riigivalitsemine peaks äratama inimestes samu tundeid nagu tekivad seoses perekonnaga. Selles omaksvõetud pärandis oleme andnud oma riigikorra ülesehitusele veresuhete kuju, mis ühendab meie riigi ülesehitust meie kallite perekondlike sidemetega, lisab meie riigi peamised seadused meie perekondlike kiindumuste hulka, hoiab lahutamatuna ja peab nende kõigi ühinenud soojuse ja vastastikku ilmneva ligimesearmastusega kalliks meie riiki, meie kodusid, meie haudu ja meie altareid. Inimõigused Inimõigused kui mõiste on ekslik nagu ka kõik muud prantsuse revolutsionääride abstraktsed loosungid. Need ei tulene ajaloost ega inimelu kogemustest, vaid on väljamõeldised, on traditsioone mitte-arvestava mõistuse vili, kaasaegse "sofistika" tagajärg. Lõpptulemuseks on see, et võimu juurde
annaabi.ee 
