Reaktsioonide kirjutamine ja tasakaalustamine Reaktsioonide spikker Esmalt pead oskama eristada oksiide, happeid, aluseid ja soolasid Oksiidid: ühendis on AINULT kaks elementi, millest üks on hapnik. (Nt: CO2, NO2, NO, CuO, CaO, Na2O) Happed: hapetes on ühendi esimene element vesinik (H) ja teine pool on anioon, mille leiate lahustuvustabeli vasakpoolsest tulbast (see on olemas klassis seina peal ja nähtav ka töö ajal). OLULINE: tabelis on anioonide tulbas OH- ja katioonide reas H+, mis on erandid. OH- ei moodusta koos vesinikuga hapet (moodustab H2O ehk vee)! (Nt: HCl, HBr, H2S, H2SO4, H3PO4) Alused: koosnevad metallist (tabelis värvitud teistest erinevalt) ja hüdroksiidioonist (OH-). Metalliioon kirjutatakse ette ja OH lõppu. Kui metall kuulub IA või IIA rühma, siis on tegemist leelisega ehk väga tugeva alusega
hüdrooksiididest (OH) koosnevad ühendid. Üldvalem : Men+(OH)n , kus Me on mingi metal ja n metalliiooni laeng. NImetus: Metalli eestikeelne nim(metallic oa) +hüdrooksiid. Oa ainult muutuva oa-ga metallidel . Näited:Na+OH-Naatriumhüdrooksiid. Happed : on vesinikusisaldavad ühendid, milles vesink on osaliselt või täielikult asendatav metalliioonidega tulemuseks on soolad. Hapete valemid algavad minu jaoks ainult H-ga. Happe valemid saad tuletada lahustuvustabeli abil. Selle vasakpoolses püstreas on happeanioonid (va OH-). Happe valemi saad, kui kirjutad kõigepealt vesiniku sümboli H ,selle järele indeksiks happeaniooni laengu ilma märgita, ning seejärel happeaniooni valemi. Soolad-on enamasti mood. + Laenguga metalliioonidest (lahustuvustabelis ülemine vertikaalrida) JA laenguga happeanioonidest (lahustuvustabelis vasak püstrida va OH-)
(ammooniumioonid) · HNO3 H + + NO3- · H 2 SO4- H + + HSO4- · NaOH Na + + OH - · CuSO4 Cu 2+ + SO42- Happed: · HCl = H+ + Cl- · H2SO4 H+ + HSO4- · HSO4- H+ + SO42- Alused: · NaOH Na++ OH- Soolade: · K + NaCL + H2O · 2K + 2H2O 2KOH+ + H2 12.Hapete, aluste ja soolade iseloomustus dissotsiatsiooniteooria alusel Näited NaCl Na + + Cl - Näited: Ba (OH ) 2 Ba 2+ + 2OH - H 2 SO4 2 H + + SO42- 13.Ainete valemite koostamine lahustuvustabeli alusel. Näited Kerge.. Võtad lahustuvus tabelist kaks ainet ja paned kokku: nt. Na2CO3 CuSO3 Al2 ( SO4 )3 14.Elektrolüüdi dissotsiatsiooniaste. Tugevad ja nõrgad elektrolüüdid Näited. Dissotsiatsiooni astmeks nim ioonideks dissotseerunud molekulide arvu (N d) ja lahusesse viidud elektrolüüdi Nd molekulide koguarvu (N) suhet = Tugevatel elektrolüütidel alfa väärtus on lähedane 100-le %, Nõrgad N
.. vesi kisub jälle laiali...mida polaarsem on lahusti, seda tugevamini. Puhas HCl on koovalentne ja koosneb molekulidest, mitte ioonidest. Tugevad el . lüüdid: tugevad happed (HCl, HBr), enamik soolasid, leelised (LiOH, KOH, NaOH), leelismullad (Br(OH)2, Sr(OH2)). Nõrgad el. lüüdid: nõrgad happed (H2S, H2CO3), org. happed (CH3COOH), mõned soolad (HgCl2), nõrgad alused (Cu(OH)2, Al(OH)2), keskmised happed (HF, HNO2, H2SO3). 56. ainete keemiliste valemite koostamine lahustuvustabeli alusel. Saan hakkama ka ilma kordamata. 57. elektrolüütide dissotsiatsioonimäär. Tugevad ja nõrgad elektrolüüdid. Dissotsiatsioonimäär näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on jagunenud ioonideks. Tugevad el . lüüdid: tugevad happed (HCl, HBr), enamik soolasid, leelised (LiOH, KOH, NaOH), leelismullad (Br(OH)2, Sr(OH2)). Nõrgad el. lüüdid: nõrgad happed (H2S, H2CO3), org. happed (CH3COOH), mõned
annaabi.ee 
