Fossiilsete kütuste põletamine ja intensiivne põllumajandus lisavad atmosfääri järjest uusi koguseid kasvuhoonegaase (vastavalt süsinikdioksiidi ja metaani, aga ka teisi, marginaalseimaid kasvuhoonegaase). Teatud aja jookusl saavutatakse piir, millest edasi on lahustumine ning seega looduse võime omastada süsinikdioksiidi, väheenud või hoopis peatunud. Kui süsinikdioksiidi on liiga palju, ei suuda loodus seda enam omastada. Merevee temperatuuri tõustes süsinikdioksiidi lahustusvus vees halveneb. Praeguse heitkoguste kasvutempo juures ei suuda maailmameri enam endiste efektiivsusega süsinikdioksiidi (mis on mõju poolest peamine kasvuhoonegaas) omastada, mistõttu viimase kontsentratsioon atmosfääris kasvab tulevikus veelgi kiiremini. Seetõttu on oodata ka temperatuuri kasvutempo kiirenemist. Eestile ei tähenda kliima soojenemine sugugi mitte võimalust hakata apelsine ja banaaane kasvatama, vaid rida ebamugavusi, millega kohanemine läheb palju maksma
Vesinik satub keevisvanni reeglina elektroodikattesse või räbustisse imatud niiskusest ja keevitustraadile või detailile sattunud veest. Vesiniku aatomid satuvad õmblusdetailis difusiooni tagajärjel dentriitide ja mitemetalsete lisandite vahele , ühinedes seal molekulideks ning moodustades tühikuid. Kiirel jahtumisel tekivad poorid. Vesinik põhjustab teatud juhtudel kesk ja kõrgsüsinikterastel vesinikupragude teket. Vesinikupragude üheks põhjuseks on vesiniku suurenenud lahustusvus rauas, võrreldes rauaga, mida suurendab legeerimine Mn ja Niga. Lämmastiku mõju Atomaarne lämmastik esineb rauas nitriitide Fe2N ja FeN kujul kontsentratsiooniga 0,065%. Kõrgetel temperatuuridel tekivad Si ja Mn nitriidid, mis püsivad temperatuuridel üle 1500° (SiN) ning 1300° (MnN). Sõltuvalt jahtumiskiirusest võib lämmastik osaliselt või täielikult eralduda. Dissotsieerinud lämmastik reageerib hapnikuga, võib lahustuda sulametallis ning jahtumisel moodustuvad
Kui tuumakeste moodustumine: sade koosneb suurest arvust väikestest osakestest; Kui osakeste suurenemine- sade koosneb väikesest arvust suurtest osakestest Suhteline üleküllastus- SÜK = Q-S/S, kus Q kontsentratsioon, S lahustuvus Kõrge SÜK > domineerib tuumakeste moodustumine > väikesed osakesed > kolloidne sade Madal SÜK > domineerib suurenemine > suured osakesed > kristalne sade 68. Tingimused, mis määravad sademeosakeste suuruse. Sademe lahustusvus Temperatuur (Kõrge temperatuur- suurendab sademe lahustuvust) Reagentide kontsentratsioonid (Lahjad lahused) Reagentide segunemise kiirus (Aeglane sadestusreaktiivi lisamine, koos segamisega) Kokkuvõttes määrab osakeste suuruse lahuse suhteline üleküllastus, mis on osakeste suurusega pöördvõrdelises seoses pH mõju 69. Kolloidsete sademete koagulatsioon. Kolloidsüsteemides põrkuvad osakesed Browni liikumise käigus teineteisega ning võivad