kasvada taimed, toiduks loomadele. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vette ja õhku. Tähtus inimesele-saavad kasvada taimed, toiduks inimestele. Muld asendamatu loodusvara, põllumajanduses on ta peamine tootmisvahend. Leostumine-veeslahustuvate soolade väljauhtealadel, see protsess asetseb, peamiselt sademte rikastel aladel,sademed ületavad aurumise. Leetumine-orgaanilise aine lagunemisel tekivate hapete mõjul laguneb mulla menaarlosa lahustavateks ühenditeks. Mulla keemiline viljakus langeb,leetumist soodustab karbonaatide vase lähekivimi esinemine. Kamardumine-selle käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Huumuse kuhjumine. Läbiuhtumist ei toimu, keemiliste elementide rikas lähtekivim. Gleistumine-pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkond toimuv protsess anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku, peamiselt raud. Väheneb mulla poorsus ja harveneb veeläbilaskvus(lääneeesti tasandik)
Küsimused raku koostise kontrolltööks II Vitamiinid 1.Kuidas jagatakse vitamiinid, too näide. Vitamiinid jagunevad rasv lahustavateks (AED) ja vesi lahustuvateks. (BC) 2. Mis on avitaminoos, hüpervitaminoos? Hüpervitaminoos - tekib vitamiinide ajutise defitsiidi korral. Nad on üldisemat laadi nähud (väsimus, kehakaalu langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, peavalud, liigeste ja lihaste valulikkus jne) Avitaminoos - kujuneb ühe konkreetse vitamiini defitsiidi korral. 3.Iseloomusta vitamiine lühidalt. Vitamiinid on toitainete rühm, mida inimene vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes kogustes
mineraalainete vaegusega seotud haigusi. Vitamiinid ja mineraalid: Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes mikrogrammidest kuni milligrammide. Terve ja segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja täiendavaid vitamiinipreparaate. Mõningaid vitamiine sünteesib inimese seedekanali mikrofloora piisavalt (näiteks K - ja B3 - vitamiini). Vitamiinid tõstavad organismi kaitsevõimet. Vitamiinid jagunevad vees ja rasvas lahustavateks. Mõlemaid peab organism saama iga päev. Toiduga ei ole vitamiinide ületarbimise ohtu, küll aga vitamiinipreparaatidega liialdamisel. Inimene vajab toiduga üle 20 mineraalaine. Mineraalained jagunevad makro- ja mikroelementideks. Mineraalainete vajadus kaetakse segatoidu puhul meie tingimuste enam-vähem. Taimetoitlastel võib tekkida puudujääke kaltsiumi , raua ja tsingi osas. - Kaltsiumi leidub palju piimatoodetes, munades, suure karedusega joogivees.
Mullateke ehk mullagenees ehk pedogenees- biokeemiline protsess, mille kaudu moodustub muld Mullateket mõjutavad? *kliima *veereziim *tekkimise koha geoloogiline ehitus( eriti lähtekivim) *organismid *inimtegevus Huumus- orgaanilise aine lagunemise ja muundumise saadus. Muudab mullad viljakaks Kamardumine- mullatekkeprotsess, kus mitme aastased taimed on tihedalt/ tugevalt läbi kasvanud Leostumine- mineraalainete väljauhtumine pinnasevee toimel Leetumine- mullateke, mineraalosa laguneb lahustavateks ühenditeks Mullahorisondid- üksteise peal olevad mullakihid Turvas- mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev sete. Moodustub liigniiskes keskkonnas( soodes). Kasvab aastas 1mm. Turba mattumisel ja tihenemisel võib saada kivisüsi, põlevkivi, gaase, naftat Reljeef ehk pinnamood- vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum Pinnavorm ehk reljeefivorm- looduslik või inimtekkeline maapinna/ merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast( kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest)
annaabi.ee 
