1) Otsene demokraatia 2) Esindus demokraatia 3) Osalusdemokraatia 4) Eliitdemokraatia Tänapäeva demokraatia e. Täieliku liberaalse demokraatia peamised tunnused: 1) Vabad ja õiglased valimised, st õigus valida ja olla valitud 2) Konkurents võimu nimel ja poliitiku sõltuvus valijate eelistustest 3) Seaduste ülimuslikkus 4) Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus (St seadusandliku täidesaatev ja kohtuvõimu lahustatus üksteist) 5) Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus 6) Vaba ajakirjandus 7) Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond 8) Tsiviilkontroll relvajõudude üle Polüarhia tunnused: 1) Alternatiivsed infoallikad 2) Vabadus esineda eriarvamusega 3) Vabadus kritiseerida valitsuse poliitikat Siirdeühiskonna probleemid ja ohud: - soov saavutada kiireid lahendusi ja elujärje paranemist.
Üksikaktid: KOV volikogu otsused KOV valitsusel korraldused vallavanemal ja linnapeal käskkirjad Osavalla ja linnaosa vanem korraldused (üldküsimused) ja käskkirjad (ametkonnasisesed) 16. Riigikogu-MATERJAL KONSPEKTIS 16.1 Parlamentaarne ja presidentaalse valitsemisvormi tunnused Parlamentaarne valitsemisvorm Presidentaalne valitsemisvorm (võimude lahustatus võimude lahusus (eraldatus) täidesaatev võim saab volituse Nii seadusandlik kogu kui ka täidsaatva seadusandlikult võimult ning püsib võimu juht saavad oma volitused otse rahvalt; seadusandliku võimu usaldusel; Otse valitav president on samaaegselt teatud tingimustel saab täidesaatev võim riigipea ning valitsusjuht;
omavalitsuse üksuste liit üksuste koostöö edendamine ja liikmetele seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine. 16. Riigikogu 16.1 Parlamentaarne ja presidentaalse valitsemisvormi tunnused Parlamentaarsest valitsemisvormist eristatakse presidentaalset valitsemisvormi. Nende kahe peamiseks eristamise aluseks on täidesaatva ning seadusandliku võimu omavaheline suhe Parlamentaarne valitsemisvorm (võimude lahustatus): - täidesaatev võim saab volituse seadusandlikult võimult ning püsib seadusandliku võimu usaldusel; - teatud tingimustel saab täidesaatev võim ellu kutsuda parlamendi valimisi; - riigipea ning valitsuse rollid on lahutatud, riigipea täidab peamiselt tseremoniaalseid ning formaalseid ülesandeid (riigipea ei saa määrata omal äranägemisel valitsuskoalitsiooni koosseisu ega ministriportfelle); - Peaminister koos valitsuskabinetiga on vastutav nii poliitika kujundamise kui ka selle
annaabi.ee 
