-- 1. Nafta ja maagaas on moodustanud bakterite ja vetikate biomassist. 2. Venemaa, Rumeenia ja USA. 3. OPEC - Naftat eksportivate riikide organisatsioon. 4. Nafta on põhjustanud hulgaliselt riikide vaheliseid kriisikoldeid ja isegi sõdasid: Lahesõda, Tsetseenia sõda, konflikstid Läti ja Leedu vahel. 5. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustanud saategaasi (C2-C4 süsivesinikud). 6. gaasid- kodugaasid petroleeter- bensiinid- autokütus petrooleum- lennukikütus, lambid diislikütus- katlamajad gaasid- kütted solaarõli- määrded 7. Krakkimisel jagunevad pikkade ahelatega molekulid kõrge rõhu ja temperaaturi või katolüsaatorite toimel väiksemadeks. Krakkimise teel saavutatakse bensiini summaarse saagise ligi kolmekordne tõus, kusjuures krakkbensiin on väärtuslikum, kui tavaline naftabensiin. 8
092714 EATI-12 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Kokkuvõte või järeldused Leidsime arvutuste abil soolasisalduse ning ka analüüsisime tehtud vigu. Saades teada, et tegelik mass oleks pidanud olema 48,5 g asemel 55g, siis leidsime, et ei lahustanud soola piisavalt ja suur osa( 6,5g) jäi veel liivaga segamini.
KARSTIALA KUIV KURISU KARSTILEHTER JÕESÄNG PINNAKATE LUBJAKIVI MAASISESE TÜHEMIKU MAA-ALUNE KOHAL PINNAS SALAJÕGI VÕI JÄRV LANGATUB KARSTIALAL ON VEES LAHUSTUVAD LUBJA- KIVID MAAPINNA LÄHEDAL. VESI VALGUB LÕHEDE JA LEHTRITE KAUDU LUBJAKIVIDENI KARSTISEEN KOSTIVERES HARJUMAAL KOSTIVERES ON VESI LAHUSTANUD SUURVEE AJAL LUBJAKIVIPANGASE ALUMIST OSA. TEKKINUD ON SEENEKUJULINE VORM KARSTIKOOBAS EESTI PIKIM KARSTIKOOBAS ASUB HARJUMAAL JA ON 58 M PIKK. EESTI KARSTIKOOPAD ON MADALAD JA VÄIKESED, SEST MEIE KARST ON NOOR HAKKAS ARENEMA ALLES PEALE VIIMAST JÄÄ-AEGA EUROOPA SUURIMAD KARSTIKOOPAD ON SLOVAKKIAS, SLOVEENIAS, TSEHHIS, ITAALIAS, PRANTSUSMAAL, RUMEENIAS, VENENEMAAL KRIMMIS STALAKTIIDID ... ON TILKEKIVID, MIS RIPUVAD ALLA KOOBASTE LAGEDES
Arvutan katse suhtelise süstemaatilise vea: % = saadudmNaCl - tegelikmNaCl/tegelik mNaCl 100% = (5,08g 6.5g / 6.5g) 100%=- 21,8% Vastus: Süstemaatiline viga on -1,42 g ja suhteline süstemaatiline viga -21,8%. 6. Kokkuvõte või järeldused: Leidsin arvutuste abil keedusoola sisalduse segus ning seejärel arvutasin katse süstemaatilise ja suhtelise süstemaatilise vea. Kuna suhteline süstemaatiline viga tuli ligigaudu -21% võib sellest järeldada, et ei lahustanud soola piisavalt ja suur osa soola jäi liivasegusse.
sade lahustunud ja lahus sai siniseks b)CuSO4 +NaOH Cu(OH)2 +Na2SO4 lahus oli sinine,pärast tekkis valge sade Cu(OH)2 c) CuSO4+ 2NH4Cl ei tekki mitte midagi, ammoniumikompleksi ei tekki d)Zn oli hõbe värviline,pärast sai mustaks CuSO4 + Zn ZnSO4 +Cu Zn kihil on tekkinud Cu kiht 2.2 a) [Cu(NH3)4]2++NaOH Cu(OH)2+NH3*H2O tetraamiinvask(II) kompleks laguneb ja tekkib sadet. lahus oli helesinine,pärast ta sai tume siniseks b) [Cu(NH3)4]+Zn kompleksühendit ei lahustanud, sest metall ei reageeri kompleksioonidega 2.3 a) NiSO4 + 2NaOH Ni(OH)2 +Na2SO4 Lahus oli roheline,pärast tekkis valge sade NiOH b)Lahus oli roheline sai siniseks NiSO4 +NH3*H2O [Ni(NH3)6]-heksaamiinnikkel 2 Atsiidokompleksid 3.1.Lahuses Tekkis pruun sade NaCl +AgNO3 NaNO3 +AgCl Tekkis valge sade AgCl AgCl + NaCl [AgCl2] + Na dikloroargentaat tekkis valge sade 3.2 a)Co(NO3)2*6H20 [Co(H2O)6]2+ heksaakvakobaltaat(II)
muldehast. Sõltuvalt veekile paksusest on vee kivimi pinnal erinevad omadused. Üldiselt on kivimi pinnal negatiivne laen ja vahetult kivimi pnnal negatiivne laen ja vahetult kivimi pinnal olevad vee molekulid orjenteeuvad poitiivse laenguga kivimi poole. Sorptsioon on vedeliku neeldumine tahkes aines või kogunemine selle pinnale. Sellised vesi on kivimiga tugevalt seotud. Solvatsioon on lahuse (vee) moleklide liitumine lahustanud aine osakestega, tekkinud solvaadid on ebapüsivad. Vee puhul nimetatakse solvatatsioon hüdratatsiooniks. Sortsioonvesi on liikumatu, solvatatsioonivesi on raskelt liikub ja tera pinnast üle 0,0005 mm kaugusel olema vesi liikuv s.o. Vaba. Lisaks veele on pinnase pooride ka vee aur , mis ligub raskusjõust sõltumatu. Mida õhem on veekile seda tugevaim on vee molekulid kivimi pinnaga ja seda tugevamini hoiab vesi pinnase teri koos. Jämeterise pinnase puhul veist
..40 s). 4) sulamid eletroodivarda metallsiirdega keevisvanni kaasnevad nähtused. Sulametalli vanni kõrge temp. tõttu ativeerivad paljud füüsikalis- keemilised protsessid, näit. Gaaside ja metallide vahelised reaktsioonid, mis reeglina halvendavad keevismetalli omadusi. Keevitusvanni ümbritsev põhimetall põhjustab sula metalli kiiret jahutamist, mistõttu ei kulge paljud keemilised reaktsioonid lõpuni. Sula keevitusvanni lühikese kestuse tõttu ei jõua lahustanud gaasid ja räbu tõusta alasi õmbluse pinnale enne metalli tasdumist, põhjustades poorsust ning räbupesasid. Kaarkeevitusel eristatakse reaktsiooni toime vedela ja gaasilise faasi vahel, kus toimuvad järgmised protsessid: a) gaaside neeldumine ja lahustumine sulametallis., b) keemilise elementide väljapõlemine, c) sula keevitusmetalli legeerimine elektroodikatte ja varda metalliga, d) õmblusmetalli rafineerimine HAPNIKU MÕJU
Gaaside temperatuur küttepinda sissemisel 364 oC, väljumisel 305 oC. Täpsemad andmed arvutuses B6.3. Torud on ühendatud otstest vee sisenemis ja väljumiskollektoritega. Torud kinnitatakse kollektoritele keevitamise teel. Ökonomaiseri torud seotakse omavahel kas nurkterasest valmistatud või lehtterasest valtsitud terastugedega, mis toetakse või riputatakse ökonomaiseri sähti läbivatele taledele. Toitevees lahustanud hapnik mõjub korroderuvalt ökonomaiseri torudele. Sisenemise korrosiooni vältimiseks tuleb aurukatlasse antav vesi eelnevalt korrosiooni põhjustavatest gaasidest vabastada. Gaaside veest eelmandamis protsessi nimetatakse deareerimiseks. Õhueelsoojendi. Aurukatla õhueelsoojendis toimub kütuse põlemiseks vajaliku õhu eelsoojendamine põlemisgaaside soojuse arvel. Õhueelsoojendi
annaabi.ee 
