omadusele on looduslikud värvained ehk pigmendid. Neile ühenditele on iseloomulik kollane kuni punane värvus. Karoteenid ei lahustu vees, küll aga orgaanilistes lahustites. Karoteenide biosüntees toimub taimedes, kuid mitte loomsetes rakkudes. Karoteenid võivad ladestuda maksas ja rasvkoes ningkonverteeruda retinaaliks olles A-vitamiini provitamiinideks. Erinev lahustumine bensiinis ja alkoholis Bensiini ja alkoholi keemiline ehitus on teine, mis tähendab, et nende ainete lahustamis võime on erinev. Enamasti sõltub aine lahustuvus vabade vesinik ja hapnik sidemete olemasolust. 1) Kõik pigmendid lahustuvad alkoholis. 2) Bensiinis lahustuvad klorofüll ja karoteen 3) Bensiini tihedus on väiksem kui etanooli tihedus 4) NaOH toimel klorofüll seebistub ja selle lahustuvus etanooli vesilahuses suureneb, kuid see ei lahustu bensiinis. Allikad Struktuur http://et.wikipedia.org/wiki/Klorof%C3%BCll 17.10.2014
väikesed, kuid oluliselt suuremad molekulide mõõtmetest, moodustavad dispergeeritud süsteeme (kolloidsed süsteemid). Sel juhul, kui dispersioonikeskkonnaks on vedelik, saab eristada: 1) vaht (gaas vedelikus); 2) emulsioon (vedelik vedelikus); 3) suspensioon (tahke aine vedelikus). Lahusti mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem (massi- või mahuprotsentides) ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut; vesilahuste korral alati vesi. Lahusti lahustamis- omadused sõltuvad: 1) lahusti molekulide polaarsusest; 2) lahustatava aine struktuurist. Lahustamise põhireegel: sarnane lahustab sarnast, s.t. lahusti molekulide omadused on sarnased (lähedased) lahustatava aine molekulide omadustega. Polaarsetes lahustites (H2O, CH3COOH) lahustuvad reeglina ioonvõrega kristallid (soolad), mittepolaarsetes ja nõrgalt polaarsetes enamasti org. ained. o Vedelate lahuste iseloomustamine (kontsentratsioonid, küllastamata, küllastatud ja
see osa karedusest “kaob” keetmisel: vee Ca(HCO3)2 → CaCO3 + CO2 + H2O ÜLD- KAREDUS Mg(HCO3)2 → Mg(OH)2 + 2CO2 - sulfaadid, kloriidid jt. - JÄÄV karedus ei vähene keetmisel Vee karedusel on suur (taval. negatiivne) tähtsus: - vähendab vee lahustamis- (ekstraktsiooni-) võimet - tekitab katlakivi (suurendab soojuskadusid) - vähendab seebi pesemisvõimet, toidu - joogi kvaliteeti jne. Vee karedust väljendatakse ja mõõdetakse eri riikides erineva tradits. alusel 1) millimoolides liitri kohta (mmol/l): mööduv (karbonaatne) karedus vastab sellele osale katioonidest Ca 2+ ja Mg2+, mis on ekvivalentne vees sisalduva aniooni HCO3- sisaldusega,
annaabi.ee 
