noored. Suuremate rühmadena võib eristada lääne- ja idapoolsemate kihelkondade riideid. Ida-Saaremaal, kus asub ka Karja kihelkond, oli rõivamood võrdlemisi sarnane. Karja naine Särk 19. sajandi vältel muutus naiste rõivamood. Särk tehti linasest riidest.Särkidel oli lai ja niplispitsiga äärestatud krae. Kraed ja vahel ka varruka värvleid kaunistati tumedavärvilise villase tikandiga. Sageli õmmeldi särke ka kraeta, kodust välja minnes pandi särgile lahtkrae. Nii sai kraed vajaduse korral vahetada. Saaremaal oli ka varrukateta pihakate ehk abu. Seelik Karjas kanti punast või lambapruuni kurrutatud seelikut. Seda nimetati kirikuueks alläärde kootud põiktriipude ehk viirgade järgi. Seelikul olid püstkurrud, allääres 1,5 cm laiune sini-puna-rohelise kirjaga villane äärispael pook. Kampsun Pealisrõivana kanti lambapruuni kampsunit. Kampsun oli pikkade varrukatega ja õmmeldi villasest riidest
Uhkematel pükstel olid allääred kaunistatud laia kroogitud või volditud rüüsiga ja rikkalike pitsidega. Pikemad sukapaelad seoti külgedel rosetiks. Püksid algasid puusalt, esi- ja seljaosa olid ühesugused, mõlemal oli nööbitav kinnis ja neid kanti mõlemat pidi. Särk oli peenest linasest riidest ja rikkalikult kroogitud. Kaelus kroogiti parajaks paela abil. Avarad särgivarrukad seoti küünarnuki ja randme kohalt paeltega ja kaunistati lehvidega. Särgil oli lahtkrae. Krae ja varrukasuud olid pitsidega 8 kaunistatud. Ühe särgi kaunistamiseks võis kuluda kuni 80 küünart pitsi. Kui parukad muutusid suuremaks (juuksed pikemaks), muutus lahtkrae tagant kitsamaks, selle nurgad eest pikemaks ja nurgad murti 5-6 cm laiuselt kahekordseks. Hiljem kui parukad muutusid väga suureks muutus krae täiesti mõttetuks ja selle asemele tuli kaelaside ehk kravatt, mille otsad kaunistati
Varrukasuu on kurrutatud ning õmmeldud kahekordsest riidest värvli vahele. Värvli otstes on niidist õmmeldud aas ja valge nööp. Õlalapid, krae ning värvlid on kaunistatud valge linase niidiga püvisilm ning tikkpistes tikandiga ning ääristatud tagidega.Särgipiha pikkus on 44 cm, laius õlajoone kohal 52 cm. Varruka pikkus on 55 cm, sellest värvli laius on 3,5 cm, varruka laius(1/2 ümbermõõtu) on 38 cm. Värvli pikkus on 21 cm, krae pikkus on 45 cm ( ERM A 563: 860). Lahtkrae tikand Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level seelik Kahar seelik ilmus Eesti talunaise rõivastusse ühevärvilisena, kuid muutus 18.saj. keskpaigast alates järkjärgult pikitriibuliseks. Varasemad pikitriibulised seelikud tehti ostetud või mõisakangrute kootud kangast.
annaabi.ee 
