krohvimist ära kuivatada. Pragude võrk tekib alati kas puit- või tellispinnale mööda vuuke või krohvipeerge. Selle vältimiseks tuleb kasutada 2cm krohvipeerge, krohvikihi paksus peab olema tellispindadel 0,5cm ja puidu peal 2cm. Krohvi aluspinnast lahti tulekut põhjustavad mitmed asjaolud nagu näiteks krohvi kandmine liiga kuivale pinnale, mört kandakse liigselt kuivanud mördikihile, kui tugevamat mörti kandakse nõrgemale näiteks siis kui lubimörti kandakse tsementmördile, et lahtitulekut vältida tuleb hoiduda kõigest sellest mis neid tekitab. Kui krohv praguneb nurkadest ja erinevatest materjalidest aluspindade liitekohtadest siis see tähendab, et pole löödud võrguribasid, aluspinnad on liiga kuivad või on konstruktsioonid ebakindlad. Selle vältimiseks tuleb nurgad ja erinevate materjalide liitekohad katta võrguribadega. Kuivad kohad tuleb veega üle niisutada.
Kõigepealt lepitakse raadioteel kokku tegevuses. Raske on trossi üleandmine kui laev on madalikul või tormise ilmaga. Kui avariilisel laeval puudub meeskond, siis peame paadi või parvega inimesed tema peale saatma. Kuhu kinnitada üleantud pukservaier sõltub ilmastikust, laevade ehitusest ning pukseerimise teekonna pikkusest. Ohud pukseerimisel: Pukseerimistööde eest vastutab kapteni vanem abi. Puksiir peab olema kinnitatud tõhusalt, vältimaks omavolilist lahtitulekut. Puksiirtross peab olema ja vastama laeva veeväljasurvele. On keelatud alustada pukseerimist enne kui on saadud teade puksiirtrossi korralikust ja lõplikust kinnitamisest, mis peab tagama iseenesest lahtituleku, samaaegselt kiire lahti andmise. Puksiir haagile on keelatud kinnitada midagi muud peale puksiirtrossi. Pukseerimisel on keelatud: · Asuda puksiirhaagi vahetus läheduses; · Asuda puksiirtrossi tööpiirkonnas ja puksiirkaarte vahel;
plastrõngaga mutter jne. Hõõrdlukustus paigaldatakse poldipea või mutri alla. Plastrõngaga mutrit tohib kasutada ainult üks kord! Seondliitega lukustus – lõhisega kroonmutter, lukustusseib, traatlukustus, hammasseondiga polt jne Ainesliitega lukustus – keermeliimid Kõrvaloleval joonisel kujutatakse keermeliimi kasutamist. Adhesiooni- ja kohesioonijõud takistavad keermesliite lahtitulekut. Rihveldatud seib Seibi mõlemal küljel on väikesed hambad, mis surutakse detaili sisse. Kasutatav kuni 10.9 tugevusklassi poltidega. Veidi teistsuguse kujuga ribidega seib on kasutatav kuni 12.9 poltidega. Hammasseondiga polt Allpool paiknevad hambad lõikavad koostamisel materjali sisse
17 6. Ubuntu installeerimine virtuaalmasinasse 6.1. Ennem installeerimist ja virtuaalmasina sisselülitamist tuleb Ubuntu tarkvara seadistada installeerimiseks valmis. Kui teil on tehtud Ubuntu CD, siis pange see lihtsalt CD seadmesse arvutis. Kui teil on allalaetud fail (näiteks formaadis .iso), siis valige virtuaalmasinast "Devices" listist "CD/DVD (IDE)" ning tehke üks vasakpoole hiireklõps selle peale. Peale akna lahtitulekut valige paremalt poolt aknast "Connection" alt "Use ISO image file" ning valige see fail vastavalt sealt, kuhu te selle salvestasite vajutades "Browse...". Kui see etapp on tehtud on kõik installeerimisvalmis. Joonisel on näidatud punktide kaupa ära, mis järjekorras peab opereerima. 18 6.2. Käivitage virtuaalmasin klikkides virtuaalmasina aknas "Power on the virtual machine"
liide koormusvaba, peale pingutamist jõuga F1 aga polt pikenenud ja äärik lühenenud.Välisjõu F0 rakendumisel venib polt pikemaks. Jõud poldis Fp peab tasakaalustama välisjõu F0 ja eelpingutusjõu jäägi detailis Fc : Fp = F0 + Fc Eelpingestusjõu kontrollimiseks tuleb mõõta poldi pikenemist. Mugavaim on kasutada eriseibe. Eelpingutusjõu kontrolli vahendid: 12. Keermesliidete iselahtituleku vältimine Vibratsioonide korral ei piisa keerme isepidurdavusest, et vältida liite lahtitulekut. Sel puhul kasutatakse keermete lukustamist. 13. Elastsete vaherõngastega liide Telgsuunas kokkusurutavate hõõrderõngastega liited ei nõrgesta võlli, omavad head tsentreeritust ja tihedust. Levinuim on terasest rõngaspaar võllidele Ø 9 - 48 mm, nende arv liites 1-4.Suurema arvu korral pingutist kaugemal asuvad paarid ei töötaks enam kaasa. Elementide poolt arendatav hõõrdemoment ja rõngaste telgsuunas kokkusurumiseks vajatav
annaabi.ee 
