Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lahtistajana" - 3 õppematerjali

Suhkruasendajad
20
odt

Suhkruasendajad

toiduks, soodustades mikroobide kiiret paljunemist. Juba 20g mannitoolil päevas võib kutsuda esile kõhulahtisuse. Mannitooli kasutatakse paakumisvastase vahendina ja magusainena suuvees, sest see on värskendava toimega. 3.2 Sorbitooli (E420) kasutatakse hambapastas ja suuvees kaariesevastase toime tõttu. Toidutööstuses leiab sorbitool laialdaselt kasutamist emulgaatorina ja paksendajana. Kuna sorbitooli tarbimisel üle 50g päevas on lahtistav toime, kasutatakse sorbitooli lahtistajana kõhukinnisuse all kannatavatel vanuritel. Samal ajal põhjustab sorbitooliga liialdamine (mõnel juhul isegi närimiskummi liigtarbimisel) liigset kõhulahtisust, kaalukadu, vedelikupuudust. 3.3 Ksülitooli (E967) leidub ka looduses, näiteks kasemahlas, seentes, banaanides, vaarikates, ploomides, mistõttu ksülitool ei ole organismi ainevahetusele võõras. Ksülitooli magusus on võrdne suhkruga, kuid energiat annab ta ligi kolmandiku vähem. Kuna ksülitooli

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
Taimeteed
7
doc

Taimeteed

Tassitäis päevas ei anna ega saagi anda soovitud tulemust. Ravikuuri pikkus on tavaliselt 3 nädalat, siis peetakse üks nädal vahet. Mõnda teed peab jooma mitu kuud. Puhkusenädalal jälgitakse toimet ja lastakse organismil puhata. · Petersellitee: põie-, neeru-, kõhuhaiguste vastu; hingamisteedele hea; sünnitusele kaasaaitav. Kesk- ja hilissuvel. · Võilill. Toimib organismist vee väljutajana ja lahtistajana. Hiliskevadest varasügiseni. · Basiilik. Põletikuvastase toimega, stimuleerib närvisüsteemi. Kesk- ja hilissuvel. · Aedliivatee. Vähendab öist higistamist, parandab seedimist. Varasuvel. · Meliss. Rahustab, aitab migreeni korral. Kesksuvel. · Piparmünt. Rahustab, kõrvaldab seedehäireid. Kesksuvel. · Salvei. Vähendab öist higistamist, parandab seedimist. Varasuvel. · Pärnaõied

Toit → Toiduainete õpetus
29 allalaadimist
Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks-raviks-mürgiks
40
doc

Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks

Loo nimitegelase raviomadusi tundsid, hindasid ja kasutasid juba antiikse Kreeka ja Rooma ravitsejad. 17. sajandil levis põhjamaades uskumus, et hea kõhuhädade ravimi saab õlle ja laukapuu viljade mahla segust. Enim on läbi aegade pruugitud leheteed, mille vooruseks peetakse rohket vitamiin C sisaldust. Nii lehtedest kui ka õitest valmistatud teel on mõjus vett väljutav toime, samuti kiirendavad need joogid ainevahetust. Ainult õitest keedetud teed kasutatakse lahtistajana. Laukapuu õitest ja viljade koostisosadest tehakse aroomikat essentsi. Eestis kasvavad looduslikud laukapuud talviti leebe merelise kliima mõjusfääris eeskätt Saaremaa eri paikkondades ja Väike-Pakri saarel. Looduslikud laukapuud on meil kaitse all II kategooria liigina. 5.7. Sanglepp (Alnus glutinosa) ja Hall lepp (Alnus incana). Sangleparavimeil on kootav, verejooksu peatav, haavuparandav ja higileajav toime. Need pidurdavad kolesterooli imendumist inimorganismis.

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun