On olemas ka teist laadi tõdesid- kokkuleppelisi, kellegi teise poolt paika pandud ning selliseid, mis on kasutusel üle maailma. Harjumuspärane on see, et kõigile küsimustele on tõene ning väär vastus. Kuid kas on olemas ka üht- ja teist laadi tõdesid? Ja kust maalt arvamused lahknevad? Tõde võib käsitleda mitmeti. Valev Uibopuu psühholoogiline romaan ,,Janu" kirjeldab tõe eksitamisvõimalusi. Maria vaevles luutuberkuloosis. Ainsaks tõeallikaks oli lahtiolev aken, mille jutu tõesust oli väga raske filtreerida. Külamehed rääkisid omavahel tõde, mis oli kuuldunud külapealt. Aga nad ei mõelnud sellele, mis võib olla tegelik tõde. Nad uskusid, et Maria sureb raske haiguse tagajärjel. Arsti tõde oli see, et Maria jääb elama. Seega oli tüdrukul väga raske jääda püsima ühele tõele ning mitte lasta ennast mõjutada aknast kuuludud tõest. Toon paralleeli Jiddu Krishnamurti teose ,,Üks ja ainus vabadus" öeldu ,,Pole
Josef andis Helenile võimaluse tagasi Saksamaale minna. Helen aga ei läinud, sest armastas Josefit väga. 10 päeva pärast hakkas sõda ning piirid suleti. Mõne päeva pärast võeti nad kinni, Josef enne. Neid peeti Prantsusmaal spioonideks, tänu Georgi külastuste järgi. Helen viidi naistelaagrisse, Josefist eemale. Josef jäi Colombes`i staadionile. Josef ja kuulaja läksid teise lokaali (lõbumaja, mis oli ainuke lahtiolev). Oli varahommik. Nad rääkisid edasi, jumalast. Josef rääkis enda põgenemisplaanidest. Kolmandal katsel ta põgenes laagrist päevasel ajal, kui valvurid ei osanud midagi kahtlustada ning Josef ütles neile, et talle anti vabadus. Josef suundus Heleni laagri poole. Vahetas oma ülikonna tunkede vastu, et naistelaagrisse elektrikuna pääseda. Naistelaagris öeldi talle, et Helen on surnud. Josef ei uskunud seda. Ta kõndis mööda maanteed. Valvurid vajasid mehaaniku abi.
4) olema varustatud evakuatsioonisuluse ehk avamisseadmega, mis peab olema alati avatav ilma abivahenditeta ning suluseavamise liigutus ei tohi olla vastupidine evakuatsiooni suunale, kusjuures kahepoolse ukse puhul peavad olema kergesti avatavad mõlemad uksepooled. · (2) Evakuatsiooniteel asuv tuletõkkeuks peab olema isesulguv ja avatav võtmeta, sealhulgas elektroonilise võtmeta. · (3) Evakuatsiooniteel asuv, kuid tavakasutuses lahtiolev tuletõkkeuks peab olema varustatud seadmega, mis sulgeb sellise ukse tulekahju korral. · (4) Evakuatsioonitee trepikoja poole avanev uks ei tohi kitsendada liikumisvoolu teed. · (5) Lõike 1 punktis 4 ning lõigetes 2 ja 3 nimetatud nõudeid ei kohaldata I kasutusviisiga ehitiste osas. · (6) Käesolevas paragrahvis nimetatud nõudeid ei rakendata, kui ehitise kasutamise otstarbest tulenevalt ei ole võimalik neid kohaldada. · 5. peatükk PÄÄSTETÖÖDE TAGAMINE
annaabi.ee 
