inimtegevus põhjustab: tahk, mis läbi atmosfääri sinna satub, sulatab koos päikesekiirguse mõjuga liustikke aina enam pidevas muutumises (koopad liustike sees) kui liustikud ära sulavad siis veetase tõuseb 70m Selfiliustik kinnitub mäe- või mandriliustiku külge (toetud seifile või ujub meres) Vee liikumine tõusu ja mõõna tõttu liigutab ka seifiliustikku (see soodustab suurte jäälahmakate ehk jääägeda lahtimurdumist) Jää tihedus on veidi väiksem kui vee omal. sp hulbib suurem osa jäämäest vee sees ja ainult 1/10 on nähtaval veealune osa võib veepealsest palju kaugemale ulatuda Jäämäe veealune osa sulab kiiremini kui veepealne osa jäämäed võivad seepärast end kummuli keerata ja olla ohtlikud Mandrijäätumisest on meile maha jäänud : Voor Otsamoreen Moreentasandik (tallinna sõites ; kivised põllud) Oos Sandur (lõuna-eestis) Mõhn (karula rahvuspark)
mõõna tõttu liigutab ka šelfiliustikku – See soodustab suurte jäälahmakate ehk jäämägede lahtimurdumist Šelf e mandrilava on mandri veealune jätk http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/71/Shelf-ice_edge_hg.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d5/Moa_iceshelves.jpg Jäämägi on liustiku küljest murdunud tükk Jää 920
mõõna tõttu liigutab ka šelfiliustikku – See soodustab suurte jäälahmakate ehk jäämägede lahtimurdumist Šelf e mandrilava on mandri veealune jätk http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/71/Shelf-ice_edge_hg.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d5/Moa_iceshelves.jpg Jäämägi on liustiku küljest murdunud tükk Jää 920
· Kulutusrannad- õgvenemine ehk rannajoone sirgemaks muutumine · Laugrannikud- ülekaalus kuhjav tegevus. Süveneb aeglaselt, lainetel randa jõudes väike energia. Rannavallid, barrid- veealused vallid, maasäär · Selfiliustik kinnitub mäe- või mandriliustiku külge Toetub selfile või ujub meres · Vee liikumine tõusu ja mõõna tõttu liigutab ka selfiliustikku See soodustab suurte jäälahmakate ehk jäämägede lahtimurdumist Eristatakse jäätekkelisi ehk glatsiaalseid (1)- (kulutus): Jääkriimud (näitavad liustiku liikumise suunda) ,Silekaljud ("oinapead") ,Käharkaljud (silekaljude rühmad, skäärrannik) ,Kaljuvoored (väga suurte mõõtmetega silekaljud) ,Kulutusnõod ja -vagumused (nt Skandinaavia järvenõod, Võrtsjärve ja Peipsi nõgu) Kuhje: Moreentasandikud (pinnakatteks moreen), Otsamoreenid (survelised ja puistelised), Moreenkünkad , kulutus-kuhje: voored.
annaabi.ee 
