1,5 meetrit on külmumispiir, millest allpool toimivad sajuveesüsteemid ja drenaaz ka ilma soojustuseta Vanemate majade puhul sobib vundamendi hüdroisolatsiooni parandamiseks pigitamine, kruntimine, kruntimine või lausa savimattidega katmine. Halb pole ka tänapäevane mummuline pruunikas isoleerkate Lihtsamaks vahendiks pinnasevee vastu on rajada Drenaazisüsteem.Uuel majal tuleb see teha kohe vanemal aga tähendab see mahuikaid vendamendi ümbruse lahtikaevamine tõid. Drenaaz tõmbab põhjavee maja ümber madalaks ning vundamendi ümber moodustub kuiv lehter. Samas pole tema sõnul drenaazist pikalt tolku, kui hoonenurkades puuduvad kaevud, kust kaudu saab korda aastas süsteemi kontrollida ja vajadusel puhastada. Mitmesugused torutooted müüva Uponor Eesti OÜ müügidirektor Aivar Sigur peab maja ehitamisel drenaazi pealt kokku hoidmist rumalaks ja lühinägelikuks. Hiljemate niiskuskahjustuste likvideerimine tuleb mitu korda kallim.
viinapuudele mehhanismidega ligi pääseda ilma pinnast segi pööramata. Hoolikas taimede valik (rohi, rukis või . ) võimaldab niitmise või maasse kaevamise teel saada toitvat multsi. See on loomulikum väetamise viis kui anorgaanilised väetised, mida ikka laialdaselt kasutatakse. Pinnas tiheneb aja kui, seda on võib-olla tarvis künda või isegi sügavalt koorida, et hõlbustada õhustamist ja veeläbilaskvust. Kahjuks võib mullakihi lahtikaevamine põhjustada erosiooni. Haigused Viinapuude seenhaigusteks on mädanikud. Mädanikud saavad alguse surnud taimeosadest (sageli kevadel äraõitsenud lilledest) ja arenevad, kui on piisavalt niiskust. Neid saab tõrjuda pritsimisega ja ennetada hea võrahooldusega. Oidium on tolmjas hallitus, mis tekitab marjadesse lõhesid ja takistab kobarate kasvu. Tänapäeval saab seda kergesti tõrjuda väävlitolmu abil, kui märgatakse varakult
niiskes keskkonnas arenevad bioloogilised mõjurid (vetikad, sammal jne.), mis ei lase konstruktsioonil välja kuivada ja lagundavad oma juurestiku ja niidistikuga pinnakihti. 2.5.3 Vundamentide, soklite ja keldripõrandate peamised probleemid Vundamentide ja soklite seisukorra kindlakstegemiseks tehti ulatuslik väline vaatlus 162 puitkorterelamul, vaatlus seestpoolt uuritavates hoonetes ja keldriseina lahtikaevamine kolmes Tallinnas asuvas korterelamus. 2.5.3.1 Välise visuaalse uuringu tulemused Sokli kõrgus maapinnast kõikus 5 cm kuni 180 cm-ni. Sokli kõrgus on vähenenud, kuna tänavapind ja maapind on aja jooksul inimtegevuse tõttu tõusnud. Soklite peamised puudused (% kõigist vaadeldud hoonetest): niiskuskahjustused, 58 %; vajumite erinevused, 32 %; sokkel allpool maapinda, 8 %. Vajumite erinevuse tõttu tekkinud puudused olid enimlevinud Tartus (pinnases on kõrge
annaabi.ee 
