Vastandamine, analoogia, näidete esitamine. Mis on struktureerimine? Lugejaks kehastumine, sissejuhatuse struktureerimine, põhiidee juures püsimine, põhiidee väljaarendamine, kokkuvõtte struktureerimine. Mida tähendab sissejuhatuse struktureerimine? Sissejuhatus peab äratama lugejas huvi, andma lugejale märku, millise nurga alt autor teemat käsitlema hakkab, avama autori põhiidee, olema lühike. Mida tähendab põhiidee juures püsimine ja selle väljaarendamine? Põhiidee lahtiarendamine ja selle lahtiseletamine lugejale. Näitlikustamine, detailid, analüüs. Mida tähendab kokkuvõtte struktureerimine? Kokkuvõte peab kordama kirjandi põhiseisukohti. Pakkuma veidi uut mõtlemisainet. Lõpetama kirjutatu sujuvalt ja selgelt. Mis on viimistlemine? Lõikude viimistlemine, üleminekute ja tugede viimistlemine, sõnastuste viimistlemine. Mis on sisulõigud? Sisulõik esitab väite ja selle põhjenduse. Tuummõte olgu selgelt väljendatud. Kuhu paigutada tuumlause
Vastandamine, analoogia, näidete esitamine. Mis on struktureerimine? Lugejaks kehastumine, sissejuhatuse struktureerimine, põhiidee juures püsimine, põhiidee väljaarendamine, kokkuvõtte struktureerimine. Mida tähendab sissejuhatuse struktureerimine? Sissejuhatus peab äratama lugejas huvi, andma lugejale märku, millise nurga alt autor teemat käsitlema hakkab, avama autori põhiidee, olema lühike. Mida tähendab põhiidee juures püsimine ja selle väljaarendamine? Põhiidee lahtiarendamine ja selle lahtiseletamine lugejale. Näitlikustamine, detailid, analüüs. Mida tähendab kokkuvõtte struktureerimine? Kokkuvõte peab kordama kirjandi põhiseisukohti. Pakkuma veidi uut mõtlemisainet. Lõpetama kirjutatu sujuvalt ja selgelt. Mis on viimistlemine? Lõikude viimistlemine, üleminekute ja tugede viimistlemine, sõnastuste viimistlemine. Mis on sisulõigud? Sisulõik esitab väite ja selle põhjenduse. Tuummõte olgu selgelt väljendatud. Kuhu paigutada tuumlause
Vahel on rõhk sisul. Leadiks nimetatakse ainult lõiku, mis resümeerib kõige uudisväärtuslikuma info. Leadid jagatakse otsesteks ja edasilükatuteks. Otsese leadi puhul on resümee avalõiguks, edasilükatu puhul kusagil tagapool. Kõvades uudistes kasutatakse selle järgi alati otsest leadi. Edasilükatud leadi kasutatakse pehmetes uudistes ja nt kõvades lugudes – jätkulood. Üks algusetüüp on selline, mis pakub esimeses lõigis olulisima info, millele järgneb teema lahtiarendamine. Sellist avalõiku nimetatakse juhtlõiguks – päevauudistes ja see on avalõigu standardkuju. Pehmed ja eriuudise tüübid pakuvad vabadusi ja lisavõimalusi võrreldes kõvade uudistega. Seega: juhtlõik on avalõik, mis annab lugejale uudise tuuminfo. Teine algusetüüp on sissejuhatus. See koosneb kahest osast. Esimene osa annab lugejale meelitava stseeni, meeleolupildi jne. Selle pikkuseks on 1-2 lõiku ja selle rolliks on tekitada huvi lugejas
annaabi.ee 
