See suur lind (kaalub kuni 12 kilo) on üleni valge, ainult kühm, alanokk ja jalad on mustad. Kühmnokk- luik on Eesti suurim lind, tiiva pikkus on 57...62 cm. Ülanokk on helepunane. Ujudes hoiab kaele rõngjalt kõverana, nokk allapoole suunatud. Oma tiibu tavatseb ta sageli kilbina selja kohale kergitada. Kühmnokk-luik on väga vaikne lind. Kühmnokk-luiged on Eestisse levinud lõuna poolt üsna hiljaaegu. On teada, et aastatel 1908-1928 pesitsesid mõned paarid Saaremaa lõunaranniku lahtedel, kuid kadusid sealt jälitamise tõttu. Uuesti nähti looduses neid suuri ilusaid luiki alles 1955. aastal Virtsu lähedal. Esimene pesitsemine tehti kindlaks 1959. aastal Muhu Suuremõisa lahel. Samal aastal üritas üks paar pesitseda ka Tartu lähedal Soitsjärvel, kuid neid häirisid inimesed. 1960. aastal asus kühmnokk-luik pesitsema Käina lahel ja 1961. aastal Matsalu lahel. Alates 1969. aastast on kühmnokk-luik Lääne-Eestis pesitsenud pidevalt ning asustanud üha uusi veekogusid
hulgal läbirändajaid, kes alles koguvad energiavarusid oma arktilistele pesitsusaladele naasmiseks.Meie loodusel ja retkejuhtidel on sel ajal palju pakkuda. Kanuumatkad või paadiretked jõgedel kohtumaks kobrastega või kuulamaks hüübi ,,pudelisse puhumist" meenutavat roostikest kostvat hüüdu. Aga miks mitte ka päevane linnuvaatlusretk mere ääres, kus meie rannaniitudel on energiavarusid taastamas kümned Põhja-Jäämere äärde suunduvad valgepõsk-lagled ning lahtedel peatumas kümned tuhanded veelinnud, kelle jälgimine läbi kuuekümnekordse linnuvaatlustoru annab hoopis teise tähenduse. Erilise elamuse pakuvad aga varahommikud meie looduse tõelites pärlites rabades veetes. Udust nõretav rabamaastik, kastepiiskadest sätendavad ämblikuvõrgud, tedrekukkede pulmatants ning sookurgede paarishüüd muudavad iga rabaretke unustamatuks ja kordumatuks elamuseks. Juuni Juuni on lindude jaoks kibe pesitsusperiood
mõnemillimeetrise läbimõõduga kohad. o laigud - suuremad punakad, violetsed, pruunikad või muud värvi kohad lehtedel (värvuse enam- vähem ühtlast muutumist kogu lehe ulatuses võivad põhjustada lestad) · Kuju muutused: o lehtede rullumine - lehe servad on pikisuunas kooldunud või rullunud o lehtede kiprumine - lehed kasvus kängunud ja kiprunud o kuplad - lehtedel muust lehepinnast erineva värvusega kuplisarnaselt kõrgunud kohad o paunad - enamasti lahtedel ja lehevartel mitmesuguse kujuga paunasarnased moodustised o võrsete, taimede või lehe varte kõverdumine - o pahad - sileda või konarliku pinnaga, mõnikord karvade, harjaste või ogadega kaetud moodustised lehtede, lehe vartel, okstel, juurtel j,. Pahas on õõnsus ka kambrikesed, milles elavad kahjurid. Pahkasid võivad tekitada ka haukamissuiste või suuhaagikestega kahjurid. 6. Taimekahjustajate tõrjemeetodid
mln nime, võiks olla kuni 1,5 mln palju maa-alalisi ja ajalisi lünki. Soomes 2 2,5 mln. Soomes arvutusi selle kohta, palju nimesid tiheduse järgi on 3-4 nime ruutkilomeetri kohta. Nimetihedus sõltub sellest, milline on maastik ja rahvastik, kes seal elab. Kaks piirkonda, miks nimesid tihedamalt: vaheldusrikas maastik, mida kohtab Kagu-Eestis, kus künklik. Teine on rannikupiirkond, kus mõned rannaalad keerulise joonega, seal on merel, lahtedel nimed. Asutustihedus tingib nimetiheduse kasvu. Vaadates Eesti põhikaarti: Kagu-Eesti nimerikas, Kesk-Eesti hõredalt nimedega kaetud. USA andmebaasis, mis hõlmab kogu maailma, seal on 6 mln nime. Nimi väljendab inimese huvi objekti vastu. nimi kaob, kui objekt ise kaob või kaob huvi selle vastu. dominantnimed ja orientiirnimed. Varem oli dominantnimedeks mõisanimed. Dominantnimedel mõju asutuspildi kujunemisele. Nt küla võis oma algse nime kaotada mõisa nime tõttu
annaabi.ee 
