Kusjuures kivikirstkalmed polnud ainukesed kalmed nooremal pronksiajal. Lisaks olid ka laevkalmed, mis tulid ka naaberpiirkondadelt. Nende keskele rajati kivikirstud, kuhu puisati põletatud surnute tuhk. Rauaajal toimusid jällegi suured muutused kalmistute suhtes. Seda arvatavasti selle pärast, et toimus ühiskonna kihistumine. Mida rikkam ja edukam oli surnu, seda suurem ja laiem oli tema hauaplats. Uued kalmed olid liivast kuhjatud kääpad. Matmispaikadesse pandi lahkunutega kaasa hõbeehteid, relvi ja muud väärtuslikku. See viitas sellele, et lahkunu oli austatud ja armastatud. Kuna talle kaasa pandud esemed pidid järgmises elus rikkust, jõukust ja õnne tooma. Selle töö kokkuvõtteks oskan öelda, et matmiskombed läbi aegade on muutunud usundimuutuse, ühiskonna kihistumise ja naaberpiirkondade tõttu. Olen kindel, et aja pikku matmiskombed muutuvad veelgi, kuigi mina seda enda elu jooksul arvatavasti ei näe. Aga jah, eks näis mis aeg meile toob
2. SURIJA JA SURMAEELNE ÕENDUSTEGEVUS Õed kannavad kõigi tervishoiu professionaalide hulgast suurimat osa sureva patsiendi eest hoolitsemisel. Surma haiglas võib pidada ebaõnnestumiseks, sellegipoolest võtavad intensiivraviosakonnas tehtud uuringu alusel õed patsiendi surmaeelsel ajal tema ja tema perekonna eest hoolitsemist kui au ja privileegi. (Efstathiou jt 2014: 3189). Õed peavad õppima hakkama saama keskkonnas, kus nad puutuvad pidevalt kokku suremise ja surmaga. Surijate ja lahkunutega tegelemist peetakse õe töö kõige stressi tekitavamaks osaks. Õe surmaga toimetulek sõltub oskustest suhelda patsientidega ja nende lähedastega, toime tulla enda emotsioonidega ning osata märgata teisi ja toetudes vaistule reguleerida oma emotsioone.(Bailey jt 2011). Suhtlemise vallas väärtustasid patsiendid ning nende lähedased kõige enam läheduse tekkimist ning seda, et neid ei jäetud nende lahkumise perioodil üksi. Intervjuudest selgus, et patsiendid
Kalmistu kui ohvririituste paik Surnud kui moraali ja traditsiooni valvurid ja esiisade ning jumalate vahendajad Traditsiooniline Soome-Ugri kalmistu: Kalmistut külastatakse vaid tähtpäevade puhul Risti haual ei uuendata puidust rist peab vastu 20-30 aastat; kui see on purunenud, võib samale kohale uuesti matta seetõttu ei laiene kalmistu territoorium Kalmistud väga lihtsad ning üsna hoolitsemata Komme kääpal koos lahkunutega süüa Linliku kultuuri saabumisel tekkis uute ja vanade kommete/uskumuste konflikt Kremeerimine ei ole kristlikele s-u usulistele vastuvõetav 6. Müütilised laulud (nt. regilaulud Eestis) ja usundiline muistend - antakse edasi arusaamu sellest, kuidas on tekkinud see ilm, kus me elame Pühad kohad/ristid rahvapärane arusaam vajalikkusest käia 'pühades kohtades', palvetuskohtades ja viia sinna ande (süüa, juua, münte jms.)
Nõukogude ühiskond oli plaanimajandusele põhinev ühiskond. teatud perioodidel oli väga oluline täita vakulatuuri ? plaane, iga asutus pidi täitma neid plaane, k.a arhiivid. Selle varasema perioodil tuleb arvestada seda, et teatud materjalid on jagatud Läti arhiividega. VÄLIS-EESTI Sõjaajal ja sõja lõpuaastatel põgenes ka märkimisväärne teadlaskond. Kui neid kõiki kokku võtta, siis nende lahkunutega oleks teaduspotentsiaal oleks olnud väärikas täiendus. Mis puutub humanitaarvaldkonda, siis väga palju humanitaarteadlasi ei lahkunud. Kõik rahvusteadused olid eriseisundis, need inimesed, kes ajalooga tegelesid oli eristaatuses - nende ülesandeks püüda seda tõepärast pilti ajaloost anda. Olla vastukaaluks nõukogulikule ajalookäsitlusele. Teiselt poolt vaadatuna oli neid sisuliselt võttes suhteliselt
annaabi.ee 
