Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lahkumisleinan" - 3 õppematerjali

Sissejuhatus kirjandusteadusesse
42
docx

Sissejuhatus kirjandusteadusesse

lühikest silpi. Antiikkirjanduses nimetati daktüliks värsimõõtu, milles värsijalad koosnesid ühest pikast ja selle järgnevast kahest lühikesest silbist. Kui tume veel kauaks ka sinu maa v ­vv ­vv ­v­ Amfibrahh. Kolmesilbiline värsijalg, milles kahe rõhuta või lühikese silbi vahel on üks rõhuline või pikk silp. Eestikeelses luules harvaesinev. Helk kollane lahkumisleinan V--V /V--V/V--V/ Väriseb veel Sääl kaugen metsa seinan. V -- V / --V / --V / Ja sügise aeglane samm, Anapest. Kolmesilbiline värsijalg, mis koosneb kahest lühikesest silbist, millele järgneb pikk silp (2 rõhuta silpi + rõhuline silp) Üle kodumäe kumera kupli VV ­/VV ­/VV ­/V Suveöö sumestav valu.

Teatrikunst → Kirjandus- ja teatriteaduse...
236 allalaadimist
Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool
31
docx

Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool

lühikest silpi. Antiikkirjanduses nimetati daktüliks värsimõõtu, milles värsijalad koosnesid ühest pikast ja selle järgnevast kahest lühikesest silbist. Kui tume veel kauaks ka sinu maa v –vv –vv –v– Amfibrahh. Kolmesilbiline värsijalg, milles kahe rõhuta või lühikese silbi vahel on üks rõhuline või pikk silp. Eestikeelses luules harvaesinev. Helk kollane lahkumisleinan V—V /V—V/V—V/ Väriseb veel Sääl kaugen metsa seinan. V — V / —V / —V / Ja sügise aeglane samm, Anapest. Kolmesilbiline värsijalg, mis koosneb kahest lühikesest silbist, millele järgneb pikk silp (2 rõhuta silpi + rõhuline silp) Üle kodumäe kumera kupli VV –/VV –/VV –/V Suveöö sumestav valu.

Keeled → Keeleteadus
46 allalaadimist
Kirjandusteaduse alused
34
docx

Kirjandusteaduse alused

v -v v -v v -v- Anapest ­ 3-silbiline värsijalg, mis koosneb kahest lühikesest silbist, millele järgneb pikk silp (2 rõhuta silpi + rõhuline silp) Näide: Üle kodumäe kumera kupli VV -/VV -/VV -/V Amfibrahh ­ 3-silbiline värsijalg, milles kahe rõhuta või lühikese silbi vahel on üks rõhuline või pikk silp. Eestikeelses luues harvaesinev. Näide: Helk kollane lahkumisleinan V ­ V / V ­ V / V ­ V/ Väriseb veel Sääl kaugen metsa seinan V ­ V / - V / -V / Eesti luules: trohheus, jamb, daktül. 10.Riim Riim on seaduspärane häälikukordus. Loob kõlaterviku ja rütmi (kõla+sisuühtsus), mneumooniline otstarve (aitab meelde jätta). Olemuselt korduseline (ka kajaline), toob esile keele loovat paindlikkust). Annab keelega mängimise võimaluse. Riim on omane ka rahvalauludele

Kirjandus → Kirjandusteadus
46 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun