Armastus kui ka viha on pimedad Esimesest klassist alates istusid väike tüdruk ja poiss koos ühes kooli pingis. Said lähemalt tuttavaks ning mängisid õues hiliste õhtu tundideni. Teismelise eas muutus sõprus enamaks. Nende vahel tekkis armastus, mis pimestas mõlemaid. See oli suurepärane ning tundus nagu sellel õnnel ei tulegi lõppu. Kuid ühel päeval hakkasid vaidlused tekkima ja erimeelsused. Nendest arenesid edasi tülid, mis viis lahkuminekuni. See oli mõlemale valus ja tekitas südamesse armastuse asemel viha. Viha pimestas kaotades viimsegi lootuse asja parandada. Armastus on kui lill, mis ühel hetkel nii kauniks muutub, et päikese käes pimestab su silmi. See tekitab su sees midagi ootamatut, kus unustad kõik, mis on sinu ümber. Ta suudab sind pimestada nii, et sa ei märka ühtegi tumedat tooni selle juures. Kõik on ere ja kaunis. Novellis
paremini teha ja mida enda juures muuta. Paar saab suhte lõpetada ka ajutiselt, mida tänapäeval kasutatakse ka ,,aja maha võtmise" nime all. Mõlemad osapooled võtavad endale aega, et mõelda järele, kas see suhe, milles nad hetkel on, rahuldab neid. Kas suudetakse leppida teise osapoole vigadega ning kas see inimene on üldse see õige. Hiljem arutatakse tuleviku üle koos, räägitakse oma tunnetest, mis viisid lahkuminekuni ning lõpuks kokkuvõtlikult jõutakse parima lahenduseni, kasvõi, et minna sõpradena lahku. On ette tulnud ka juhuseid, kus inimesed saavad hiljem sõpradena palju paremini läbi kui paarina. Selliseid vastastikuseid lahkuminemisi loetakse positiivseks, kuna selles puuduvad üksteise tunnete riivamine ja sõpradena lahkuminemine ei jäta kummalegi osapoolele halbu mälestusi, mistõttu ei ole välistatud tulevikus uue suhte loomine omavahel.
Väljaandeid Siuru tegevusajal: Siuru I–III (1917–1919) • Marie Under – „Sonetid“ (1917), „Sinine puri“ (1918) • Henrik Visnapuu – „Amores“ (1917), „Jumalaga, Ene!“ (1918) • Friedebert Tuglas – „Saatus“ (1917) • August Gailit – „Saatana karusell“ (1917), „Klounid ja faunid“ (1919; mh „Sinises tualetis daam”) • Johannes Semper – „Pierrot“ (1917) Gailiti luuletus, mis Underit ja tema luulet kritiseerib, viib Siuru lahkuminekuni. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1917–28 KÕRGKIRJANDUSLIK UUSROMANTIKA – peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini. See periood kandub ka sõjajärgsesse aega (võimuvahetus). Säilib 1980ndateni, mil muutub luule alus. SOTSIAALEKSPRESSIONISM – Under, Visnapuu, Barbarus (eriti 1920ndate loomingus) – tunderõhutus. EKSPERIMENTAALSE MODERNISMI KATSEID (nt futurism) – Barbarus, Hiir, Visnapuu. PROOSALÄHEDASE MODERNISMI KATSEID – Sütiste
nimeline linnus. Selle hävitasid eestlased 1061.a. Võtnud skandinaavlastelt osaliselt üle kaubandussidemed itta ja lõunasse, omandasid eestlased silmapaistva jõukuse. Rahvaarv kasvas, tihedasti asustati Lääna-Eesti ja Saaremaa. Kaitse otstarbel ja kaubavahetuspaikadeks rajati linnuseid. Suuremad neist olid Otepää, Tartu, Rävälä, Viljandi ja Varbola. Linnuste juurde asusid käsitöölised. Hõõrumised ida- ja läänekirikute vahel viisid 1054.a. avaliku lahkuminekuni. Ortodoksne idapoolne kirik sattus Bütsantsi keisri ülemvalitsuse alla. Läänes oli katoliku kirik ilmalike valitsejate nõrkuste tõttu 1050-1300.a. tugevaim poliitiline ja majanduslik vorm. 1096.a. kuulutas paavst välja ESIMESE RISTISÕJA Püha maa ( Palestiina ) ja Jeruusalemma vabastamiseks islamiusuliste türklaste käest. See õnnestus islamiriikide killustatuse tõttu. Kultuuriliselt madalal tasemel lääne sõjamehed
annaabi.ee 
