Jaan Sild "Kolmkümmend aastat armastust" Eduard Vilde Küsimused 1. Milline on autori suhtumine oma tegelastesse? Too selle kohta tekstist 3 näidet. 2. Analüüsi ja iseloomusta Kreekide kolmekümneaastast abielu. 3. Analüüsi novelli põhjal laste ja vanemate suhteid. Mille poolest erinesid ema ja isa lastekasvatamise põhimõtted? 4. Iseloomusta teksti sõnastust. Leia 6 tänapäeva kirjakeelest lahknevat sõnakasutuse näidet. Vastused 1. Autor kujutab isand Kreeki isekana ja ülbena ehk kõik peab käima nii nagu tema tahab ja teiste suhtes on ta ükskõikne (näide tekstist: Mehed, visake haud kähku kinni; mul kolmkümmend saadu heinu aasal lahti ja näe, äike tulekul!). Ta kujutab pastorit hea jutuvestjana (näide tekstist: ... vaid pastor Tuvi kaldus hoogu ega leidnud enam peatust.)
väärtused). Niit ja Kaalep kehastavad klassikaliste väärtuste tagasitulek kirjandusse. Siis veel: Alliksaar, Rummo, Luik, Traat, Arvi Siig (populaarne linnulaulik) ja Kaplinski. 3. Artur Alliksaare luule. Artur Alliksaar (19231966) loomingu haripunkt 1950ndatel ja 1960ndate algupoolel. Looming, mis ei tahtnud sulanduda sulaaja pilti (formaadist väljas ja tegutseb oma reeglite järgi). Krullile sõnul on ühe kirjaniku sees on kaks kirjanikku: 2 teineteisest lahknevat loominguperioodi (1. Alliksaar on tugevalt mõjutatud Arbujatest ja nii arbujalik, et isegi arbujad ise pole nii arbujad. Viib arbujad loogilise lõpuni või äärmuseni ning vaimsed väärtused tõstetakse esiplaanile. 2. periood on arbujate eitus barokne illusionist, programmiline avangardist, luule on paradoksist pillerkaar). ,,Olematus võiks ju ka olemata olla" (1968) ja ,,Luule" (1976) Rummo koostatud
1930, silmapaistvamaid free jazz’i esindajaid) improvisatsiooni (O. Coleman “W.R.V.” tema plaadilt “Ornette!”): “Püüdes ära arvata nootide järjekorda või määrata intervallide suurust muusikalises koes, eemaldusid nad muusika kuulamisest ajas ja hakkasid selle asemel moodustama staatilisi olekuid, neid mitmekordse kuulamise käigus arendades ja täpsustades. Kuid sellele vaatamata näis muusika muusikateaduslik kuulamine täiesti lahknevat algsest muusika kogemisest muusikana, täpsemalt džässimprovisatsioonina. See kogemus 25 kuulates hiina või aafrika muusikat, kui me ei tea selle muusika põhiprintsiipe. Nicolas Cook tsiteerib oma raamatus “Muusika. Kujutlus. Kultuur.” selles kontekstis Gerhard Kubiku uurimuse tulemusi: “Aafrika muusika on üles ehitatud liikumisele kuni kõige peenemate detailideni
annaabi.ee 
