kavalalt õrritavad. Suureformaadilised maalid olid pandud üles avarasse ruumi, et hakkaksid vaatajale mõjuma. Neid töid arvustada on mul aga raske, kuna tundusid taotlevat dekoratiivsust ja olid üpriski abstraktsed. Näiteks vaadates ,,Vaikelu rohelise taldrikuga", millel on mainitud eseme ümber komponeeritud ebamäärane amööbi meenutav ollus ja mis on veel seisma pandud rattale, tundus töö mulle pigem väikelapse joonistuse kui inimese hingeelu probleeme lahkava teosena. Näituse keskpunkt, ,,Kena kangelane" oli minu jaoks aga mõjuv. Tohutu suure kompositsiooniga on kujutatud suurt tuleleeki hoidvat meest ning Olet ennast kangelast imetlusega vaatamas. See pannoo-mõõtmeline kompositsioon jutustas mulle inimese püüdlustest eneseteostusele ja perfektsionismile ning pani mind vist ainukesena saalis olevatest töödest põhjalikumalt mõtlema. Ka meeldis mulle Ole maalimistehnika, mis oli disainerile omaselt viimistletud ja puhas.
Maakri tänavat on planeeritud kõrguseks neli korrust. Õueosale tuleb maa-alune garaaz mille katus on plaanis haljastada. Muu hulgas hõlmab Maakri 28 ja 30 kruntide detailplaneering tükikest Lennuki, Maakri ja Kuke tänavate vahelisest kvartalist, kuhu erinevad omanikud plaanivad mitmeid uusi kõrghooneid. Ühelt poolt piirneb ala 105meetrise Radisson SASi majaga ja teiselt poolt 72meetrise korterelamu Maakri Majaga. Kui selguvad kvartali linnakujunduslikke probleeme lahkava arhitektuurikonkursi tulemused, kehtestatakse ka detailplaneering. Praegu on kruntidel neli väiksemast maja, millest jääb püsti vaid arhitektuurimälestisena kaitse all olev Lenderi gümnaasiumi hoovipoolne hoone. Laiendatud pargialale võiv rajada laste mänguväljaku. Detailplaneering üle viie aasta veninud, sest tegemist on strateegilise piirkonnaga, kus on palju huvigruppe. Enim poleemikat tekitanud aspektid
moraalinormide kirjalik kajastus. Loomulikult toimus see kajastamine seaduse koostaja käe (loe: tahte) läbi, kellel ühiskonna koorekihina, oli moraalist ja käitumisnormidest oma seisusele vastav arusaam. Seega tehti eelnevatest seadustest leidunud normidest teadlik valik. Kindlustamaks oma seisuse arusaamu ning ühiskondliku hierarhia toimimist iseloomustab CCC õigusnorme madal abstraktsioonitase. Tegemist on väga spetsiifilise, kõiki kuriteo tunnuste erinevaid avaldumise nüansse lahkava seadustikuga. Nagu ka eelpool öeldud on sellel ka lihtne põhjus puudus ühtne praktika ja ühtne mõistmine teost, teo toimepanemise viisist ja teo tagajärjest. CCC puhul peab arvesse võtma, et seadustik koostati eesmärgiga seda rakendada kõigis Saksa impeeriumi regioonides, mida valitses keiser Karl V. Kõik need maad olid erineva arengu astmega ning tuli arvesse võtta asjaolu, et selle seaduse järgi pidid kohut