konjugeeritud aluseks. Seega on meil tegu nõrga aluse lahusega. Mingi osa sellest konjugeeritud alusest hüdrolüüsub (vastavalt aluse hüdrolüüsi konstandile Kb) ning tulemusena tekib hüdroksiidioone, mille kaudu on võimalik leida pH. F on konjugeeritud aluse formaalne kontsentratioon. Konjugeeritud aluse moolide arv on võrdne esialgses lahuses olnud happe moolide arvuga, ning kogu lahus on lahjenenud lisatud NaOH lahuse arvel. n A− M HA × VHA 0.020M × 0.050 L F= = = = 0.0167 M Vlahus Va lg ul + Vlisatud 0.050 L + 0.010 L Kb = [HA]× [−OH ] = x2 K 10 −14 ning K b = w = − 6.27 , seega x2 10 −14
- 2...6 korda suurem hoidla - 3...6 korda suuremad veokulud Vedelsõnnik on kasutamiskõlbulik alles peale käärimisprotsessi toimumist. Käärimata sõnniku kasutamine põhjustab mulla füüsiliste , keemiliste ning mikrobioloogiliste protsesside kahjustamist. VIRTS Virts on loomade väljaheidete vedel osa, mis sisaldab peale uriini veel sõnniku käärimisel tekkinud ja sõnnikust väljaimbunud vedelikke, mis sageli on lahjenenud ja sademeveega. Küllaldase allapanu korral virtsa ei teki! Virts on olemuselt väärtuslik kiiretoimeline lämmastik- ja kaaliväetis, mille toitainesisaldus sõltub loomaliigist ja veel rohkem sinna lisandunud tehno- ja sademeteveest. Virtsahoidlad tuleb kindlasti katta! Orienteeruvalt sisaldab virts: N 0,2...0,3% P 0,03...0,04% K 0,3...0,4% Sõnniku käsitlemise erinevate meetodite eelised ja puudused TAHE SÕNNIK LÄGA e
ideoloogiliste vaenamistega (vt. Vellerand 2006). Aastakümne dominandiks võis üldise poliitilise süsteemi suletuse ja jäikuse kiuste pidada nn. uuendajate anderikast põlvkonda; eespool mainitute kõrval tuleb nimetada veel Rein Aguri 1970.–1980. aastate lavastusi Nukuteatris, mis haakusid noore režii suundumustega. Kümnendi teiseks pooleks oli vabam metafoorsus jõudnud mitmete lavastajate loomingusse, olles aga pahatihti ka tublisti lahjenenud. 35 Vanameistrite staatusesse jõudnud Voldemar Panso ja Kaarel Irdi 1970ndate olulised lavastused sündisid tavapärasemas ja psühholoogilisemas laadis, kuigi ka sinna imbus ajastuomast kujundlikkust – olgu sellekohaseks näiteks Panso lavakooli V lennu diplomilavastused „Täna mängime „Seitset venda”” (1971) ja „Mikumärdi” (1972) ning juba mainitud „Tants aurukatla ümber” või Irdi loomingust minimalistliku vormiga „Naistelaulud” (1977). Uuendusega samas