elektrolüüdi kontsentratsioonist. Kui elektrolüüdi HA algkontsentratsioon tähistada c, siis [H+] = [A-] = c ja [HA] = (1-)c. Asendades vastavad kontsentratsioonid dissotsiatsioonikonstandi avaldisse, saame 2 K c . (13) 1 Viimane võrrand on Ostwaldi lahjendusseaduse matemaatiline avaldis. Väikestel väärtustel 1- 1 ja dissotsiatsioonimäär kasvab. K c . Siit nähtub, et lahuse lahjendamisel elektrolüüdi Mõningate hapete ja aluste dissotsiatsioonikonstandid vesilahustes 25 oC juures Elektrolüüt Dissotsiatsioonikonstant
Peaaegu kogu vesinikiooni kontsentratsiooni põhineb esimesel astmel. Tugevate elektrolüütide lahused: Vesilahustes dissotsieeruvad täielikult. α=1; eksperimentaalselt tõestatud, et peab nii olema. ∆T ja π määramisel isotooniline koefitsent arvutati valemist α= i–1 α, siis selgus, et α<1. Ja kontsentratsiooni kasvades α väheneb. Ja ν–1 ainult kui c→0, siis α→1. Niisiis suuremate kontsentratsioonide kui α<1 puhul ei tohi kasutada Ostwald’i lahjendusseaduse valemit, mis sõltub Kd=α²·C ka kontsentratsioonist. 1–α Kui aga Kd sõltub kontsentratsioonist, on see nonsenss. Seega Ostwald’i lahjendusseadust kasutada ei tohi. Järelikult tasakaalu dissotsieerunud ja mittedissotsieerunud osa vahel ei püstitu. Miks α<1? Nõrkade elektrolüütide lahustes on ioonid üksteisest kaugel ja omavaheline elektrostaatiline toime puudub
dissotsiatsioonivõimelisi gruppe. Nõrga elektrolüüdi puhul ( < 0,05 ) võib lugeda, et Happelised koosseisus on happelised rühmad (pektiin). 1- =1 Aluselised koosseisus on aluselised rühmad . Siis saame Ostwaldi lahjendusseaduse (riboos). Polüamfolüüdid koosseisus mõlemad rühmad põhjal, et K d = 2 C , millest kokkuvõttes (valgud). Nõrkade elektrolüütide lahused Nõrkade elektrolüütide dissotsiatsioon ei ole kunagi täielik kõrvuti ioonidega esineb lahuses alati ka elektrolüüdi =
Erinevalt dissotsiatsiooniamäärast ei sõltu K elektrolüüdi kontsentratsioonist. Kui elektrolüüdi HA algkontsentratsioon tähistada c, siis [H + ] = [A - ] = c ja [HA] = (1-)c. Asendades vastavad kontsentratsioonid dissotsiatsioonikonstandi avaldisse, saame 2 K= c. (13) 1- 17 Viimane võrrand on Ostwaldi lahjendusseaduse matemaatiline avaldis. K Väikestel väärtustel 1- 1 ja . Siit nähtub, et lahuse lahjendamisel c elektrolüüdi dissotsiatsioonimäär kasvab. Mõningate hapete ja aluste dissotsiatsioonikonstandid vesilahustes 25 o C juures Elektrolüüt Dissotsiatsioonikonstant
annaabi.ee 
