Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lahjen" - 5 õppematerjali

KEEMIA 1-kursus Eksam
26
docx

KEEMIA 1. kursus Eksam

Fe + H2SO4(20-30%) = FeSO4 + H2 konts. HNO3 toimel passiveerub 16. Vask ja vasesulamid (omadused, kasutamine, vordlus). Tihedus 8,9 g/cm3. Sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi · varvus varieerub punasest kuldkollaseni · plastiline · vaga hea korrosioonikindlus sepistatav, valtsitav ja traadiks tommatav metall · hea soojus- ja elektrijuht · kuumutamisel ohus kattub vask musta varvusega vask(II)oksiidi kihiga · kuivas ohus on vask pusiv Cu + 2HCl + O2 = CuCl2 + 2H2O Cu + H2SO4(lahjen.) = ei toimu Cu + 2H2SO4(konts.) = CuSO4 + SO2 + 2H2O Cu + 4HNO3(lahjen.) = Cu(NO3)2 + 2NO + 2H2O Cu + HNO3(konts.) = Cu(NO3)2 + NO2 + H2O 17. Nikkel ja niklisulamid (omadused, kasutamine, vordlus). Nikli tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3. Nikli sulamistemperatuur on 1455 °C ja keemistemperatuur 2913 °C. Nikkel on lihtainena hobevalge, kollaka laikega plastne metall. 18. Alumiinium ja alumiiniumisulamid (omadused, kasutamine, vordlus). Hobevalge. Tihedus: 2,7 g/cm3

Keemia → Keemia
6 allalaadimist
Kordamisküsimuste vastused aines-Rakenduskeemia
28
pdf

Kordamisküsimuste vastused aines "Rakenduskeemia"

10. Vask ja vasesulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). tihedus 8,9 g/cm3 sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi värvus varieerub punasest kuldkollaseni plastiline väga hea korrosioonikindlus sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall hea soojus- ja elektrijuht kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga kuivas õhus on vask püsiv Bioloogiline tähtsus - bioelement Mürgisus - sisaldus joogivees ei tohi ületada 2 mg/l Cu + H2SO4(lahjen.) = ei toimu Vasesulamid:  messing ehk valgevask (Cu - Zn)  pronks (Cu - Sn)  melhior (Cu - Ni)  uushõbe ehk alpaka (Cu - Ni - Zn) 11. Nikkel ja niklisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). tihedus: 8,9 g/cm3 sulamistemperatuur: 1455 Celsiuse kraadi väga hea korrosioonikindlus hõbevalge, läikiv, püsiv õhu ja vee suhtes Ni oksüdeerub alates 500°C NiO tekkega,halogeenidega reageerides tekivad NiHal2 ühendid kuumutamisel reag. ka teiste mittemetallidega.

Keemia → Rakenduskeemia
27 allalaadimist
Üldkeemia
34
pdf

Üldkeemia

16. Vask ja vasesulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Tihedus 8,9 g/cm3. Sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi · värvus varieerub punasest kuldkollaseni · plastiline · väga hea korrosioonikindlus sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall · hea soojus- ja elektrijuht · kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga · kuivas õhus on vask püsiv Cu + 2HCl + O2 = CuCl2 + 2H2O Cu + H2SO4(lahjen.) = ei toimu Cu + 2H2SO4(konts.) = CuSO4 + SO2 + 2H2O Cu + 4HNO3(lahjen.) = Cu(NO3)2 + 2NO + 2H2O Cu + HNO3(konts.) = Cu(NO3)2 + NO2 + H2O 17. Nikkel ja niklisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Nikli tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3. Nikli sulamistemperatuur on 1455 °C ja keemistemperatuur 2913 °C. Nikkel on lihtainena hõbevalge, kollaka läikega plastne metall. Ta on hästi töödeldav, kuid

Keemia → Üldkeemia
69 allalaadimist
Üldkeemia eksami konspekt
38
docx

Üldkeemia eksami konspekt

16. Vask ja vasesulamid (omadused, kasutamine, võrdlus).  Tihedus 8,9 g/cm3  Sulamistemperatuur on 1083 °C  Värvus erineb punasest kuldkollaseni  Plastiline  Väga hea korrasioonikindlus  Sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall  Hea soojus- ja elektrijuht  Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga  Kuivas õhus on vask püsiv  Cu + HCl + O2 = CuCl2 + H2O  Cu + H2SO4 (lahjen.) = ei toimu  Vasesulamid ▪ messing ehk valgevask (Cu – Zn) ▪ pronks (Cu – Sn) ▪ melhior (Cu – Ni) ▪ uushõbe ehk alpaka (Cu – Ni – Zn) 17. Nikkel ja niklisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus).  Tihedus 8,9 g/cm3  Sulamistemperatuur 1455 °C  Väga hea korrosioonikindlus  Hõbevalge, läikiv, püsiv õhu ja vee suhtes  Reageerib lahjendatud hapetega  Leelistega ei reageeri 18

Keemia → Üldkeemia
53 allalaadimist
A Palu mootorratta raamat
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

Kuna mootori suurim võimsus saadakse, töötamisel rikastatud kütteseguga, nimetatakse seda ka võimsusseguks. Tingituna õhu puudujäägist ei ole segu põlemine päris täielik ja seetõttu suureneb kütusekulu (ca 20... 25%). Lahjendatud küttesegus on õhku teoreetili - selt vajatavast veidi rohkem (l : 16,5 ... l : 17,2). Väike õhu ülejääk aga tagab segu täielikuma põlemise, mistõttu mootor töötab ökonoomselt. Seepärast nimetatakse lahjen- datud küttesegu sageli ka ökonoomseks kütte - seguks. Kuid selle seguga töötamisel väheneb mootori võimsus ligikaudu 10%, mistõttu teda käsutatakse mootori keskmisel koormusel, kus on olemas jõuvaru. Lahja küttesegu puhul on segus üle 17,2 kg õhku l kg bensiini kohta. Lahja seguga mootor normaalselt ei tööta, sest et võimsus langeb järsult ja sellega kaasneb mootori tugev ülekuumenemine: lahja küttesegu põleb äärmiselt aeglaselt

Füüsika → Füüsika
80 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun