kaitses. Maavägi arendab kiirreageerimisüksusi ja üldotstarbelisi lahinguüksusi, vastuvõtva riigi toetust ning territoriaalset toetusstruktuuri. Maaväge juhib maaväe ülem, kes allub kaitseväe juhatajale. Maaväe ülem alluvuses on staap, väeosad ja väljaõppekeskused (VÕK), kes rahuajal õpetavad reservi. Maaväe väljaõppe- ja administratiivkoosseisu kuuluvad kolm jalaväe väljaõppekeskust, Tapa Lahingutoetuse Väljaõppekeskus, Üksik-sidepataljon ning Rahuoperatsioonide Keskus. Operattivüksustest on maaväe ülema otseses alluvuses brigaadi staap ja Scouts- pataljon. Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel Maaväe staabi ülem kolonel Artur Tiganik Rahuajal on maaväe ülesanneteks: korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase; kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust; osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega;
NATO artikli 5 põhimõte Üks kõigi ja kõik ühe eest. Kui ühte rünnatakse, ründavad kõik liikmed vastu. Maaväe väljaõppekeskused 1. Jalaväebrigaad terve Eesti, staap Paldiskis, Scouts pataljon Paldiskis, VÕK Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon Võrus, VÕK Viru Üksik-jalaväepataljon Jõhvis, VÕK Kalevi jalaväepataljon Paldiskis, VÕK Üksik-sidepataljon Tallinnas, VÕK Üksik-vahipataljon Tallinnas, Lahingutoetuse Väljaõppekeskus Tapal, Suurtükiväegrupp Tapal, Õhutõrjedivisjon Tapal, Pioneeripataljon Tapal, Kaitseväe keskpolügon Tapal Kaitseliidus on vabatahtlikud, käitsevägi on kohustuslik Sõjaväe mudelid Elukutselised relvajõud, Ajateenistus, reservsõjavägi Ajateenistusse ei kutsuta tunnistatud terviseseisundi tõttu tegevteenistuseks kõlbmatuks, kandnud vabaduskaotuskaristust tahtlikult toimepandud kuriteo eest, saanud ajapikendustähtaja jooksul 28aastaseks, teeninud
struktuuri. Maaväge juhib maaväe ülem, kes allub kaitseväe juhatajale. Maaväe ülema alluvuses on staap, 4) abistada seadustega sätestatud väeosad ja väljaõppekeskused (VÕK), korras korralduste alusel tsiviilvõi- kes rahuajal õpetavad reservi. Maaväe muorganeid loodusõnnetuste või väljaõppe- ja administratiivkoosseisu inimtegevuse tagajärjel aset leidnud kuuluvad kolm jalaväe väljaõppekes- katastroofide korral. kust, Tapa Lahingutoetuse Väljaõp- pekeskus, VÕK Üksik-sidepataljon Maaväe ülesanded kriiside korral: ning VÕK Rahuoperatsioonide Kes- 1) valmistuda üleminekuks sõjaaja kus. Operatiivüksustest on maaväe juhtimisstruktuurile; ülema otseses alluvuses brigaadi staap 2) tõsta väljaõppe intensiivistamise ja Scouts-pataljon. Jalaväepataljoni ja sõjaaja ülesannete harjutamise teel
mis kirjeldavad täpselt, mida ülema eelduse kohaselt teha tuleb; ●● üldisi plaane toetava tule ja relvade kasutamiseks. b. Ülesanded manööverüksustele. Järgnevates käsupunktides määrake kindlad ülesanded igale käsuliini ele- mendile, mis vastutab teatavate taktikaliste kohustuste täitmise eest. Sa- muti kirjeldage kooskõlastamise ja lahingugruppide üksikasju, mida pole kirjeldatud lahingukoosseisu alajaotuses või mõnes lisas. c. Ülesanded lahingutoetuse üksustele. Looge sellele käsupunktile alajaotused ainult vajadusel. Reastage alajao- tustes lahingutoetuse üksused samas järjekorras, milles nad on lahingu- koosseisus. Kasutage vastavaid alajaotusi ainult nende kindlate ülesannete loetlemiseks, mida lahingutoetuse üksused peavad täitma ja mida pole täp- sustatud või millele pole viidatud mujal. Kui lahingukäsus on vastava teema kohta piisavalt teavet, ärge kirjutage midagi juurde. d. Kooskõlastus juhised.
annaabi.ee 
