2. valitsemine Rootsi aja kõige tunnuslikumaks jooneks olid keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. (keskvõim polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ja aadlimehed polnud harjunud kõrgema võimu sekkumisega oma õigustesse maa ja talupoegade suhtes).Rootsis olid talupojad vabad, kuid eesti talupojad olid pärisorjad ja see ei meeldinud juba Karl XI-le. 1611.a asus troonile Gustav II Adolf. Ta võidud lahingutandril võimaldasid tal Balti parunitega suhelda natuke karmimal toonil. Pärast tema surma asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina. Niikaua kui ta täisealiseks sai valitses riiki Axel Oxenstiern (riigikansler).See võimuaeg oli aadlile soodne. Toimus ulatuslik riigimaade müük ja läänistamine. Halduskorraldus: Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang a) kindralkuberner ( sillad, ehitus jms - juhib) Rüütelkonnad: Eestimaa Liivimaa
Muud teosed: 1. näidend ,,Lõpp-peatus" (1956) 2. lühijutud ,,Der Feind" (1930) 3. käsikiri ,,Der letzte Akt" (1955) (Vikipeedia 2008) 6 2 Romaani ,,Läänerindel muutuseta" analüüs Romaan ,,Läänerindel muutuseta" esitab põhjaliku kirjelduse Esimesest maailmasõjast läbi rindel oleva noore koolipoisi silmade. Teos on eriline selle poolest, et see loob sõjast ausa pildi, mis näitab, et elu lahingutandril on hoopis teistsugune, kui kaugelolijad seda ette kujutada võivad. Need noored kujunemata maailmapildiga poisid, kes uljusega sõtta saadeti, ei olnud pärast sõda enam endised, sest nende ellusuhtumine ja elu nägemine oli tundmatuseni muutunud. Kui sõduri baaskursusel tundus rividrill ja täielik kuuletumine nii harjumatu ja mõttetuna, tõid need tulevikus tõelist kasu ja kasvatasid noorte ühtekuuluvustunnet. Õppuste käigus
Tolleks hetkeks oli Antandi väed jõudnud okupeerida Saksa territooriumi kuni Reini jõe kaldani ning Saksamaal seisis ees maa-aladest loobumine ja mitmesuguste varade üle-andmine. Sõjalaevastik, mille üle sakslased nii suurt uhkust tundsid, juhiti Sotimaa Scapa Flow sadamasse. Nelja kohutava aasta järel valitses Läänerindel lõpuks ometi vaikus. Kahe vastaspoole väed olid täielikult välja kurnatud. Ent Saksamaa alanduse-aastad alles algasid. Surmad lahingutandril lõppesid- vähemasti mõneks ajaks. Kuid üle Euroopa roomas hoopis teistsugune surmaoht. Tol ajal mil antibiootikume veel ei tuntud, tähendas gripi levik paljudele kindlat surma. Puhkenud epideemia, Euroopa ajaloos üks rängemaid, puistas surma vasakule ja paremale. Ainuüksi Suurbritannias suri 1919. aastal grippi 150 000 inimest, nende hulgas paljud mehed, kes olid võidelnud rindel ning üle elanud igasugused sõjaõudused. Pole teada, kui palju inimesi Esimeses maailmasõjas surma sai
kindlustas aadlik enda ja oma perekonna au ja head nime. Teisteks aadli aukoodeksis sisalduvateks omadusteks olid julgus, ausus, sõnapidamine, galantsus. Kõik need omadused võttis kokku veel tänapäevalgi kasutatav mõiste ,,rüütellikkus". Ustavusele ja lojaalsusele vastandus halvima omadusena reeturlikkus näiteks põgenemine lahingust oma isandat hätta jättes. Keskaegsete kroonikate ja eeposte sagedasi teemasid on üllas käitumine lahingutandril ja nende kirjelduste moraal ütleb, et kangelaslikku surma tuleb igal juhul eelistada argpükslikule käitumisele. Samaaegu tehti sõjas sageli tegusid, mis rüütellikkuse mõistega tänapäeva tähenduses kuidagi kokku ei lähe. Vallutatud alade paljaksröövimine ning linnade ja külade mahapõletamine kuulus väitja õiguste hulka, ning ka inimelude suhtes oldi üsna hoolimatud. Näiteks hukati Kaspar Kuldkepp 6
annaabi.ee 
