Majandus allutati Saksamaa vajadustele. Kultuuripoliitika eesmärgiks sai eestlaste saksastamine. Eestis ja Lätis oli baltisakslastel kava moodustada Balti hertsogiriik. Eestlased avaldasid okupatsioonile passiivset vastupanu. Välisdelegatsioonil õnnestus saavutada Eesti omariikluse tunnustamine de facto Suurbritannia ja Prantsusmaa poolt. Saksa okupatsioon lõppes seoses keisrivõimu kukutamisega Saksamaal. 37. Eesti Vabadussõda 1918-1920 + Kaart nr. 12 (peamised lahingud, lahingupiirid) Eesti Rahvavägi- Eesti sõjaväe nimetus. 28. nov. 1918 Narva vallutamine- algas Narva all Eesti Vabadussõda. Mitme tunni vältel löödi Punaarmee rünnakud Narvale tagasi, ent järgmisel päeval oldi sunnitud linn loovutama. Pärast Narva vallutamist tõsteti esile eesti enamlased kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK). Juhtohjad ETK territooriumil läksid Kommuuni Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt.
Majandus allutati Saksamaa vajadustele. Kultuuripoliitika eesmärgiks sai eestlaste saksastamine. Eestis ja Lätis oli baltisakslastel kava moodustada Balti hertsogiriik. Eestlased avaldasid okupatsioonile passiivset vastupanu. Välisdelegatsioonil õnnestus saavutada Eesti omariikluse tunnustamine de facto Suurbritannia ja Prantsusmaa poolt. Saksa okupatsioon lõppes seoses keisrivõimu kukutamisega Saksamaal. 37. Eesti Vabadussõda 1918-1920 + Kaart nr. 12 (peamised lahingud, lahingupiirid) Eesti Rahvavägi- Eesti sõjaväe nimetus. 28. nov. 1918 Narva vallutamine- algas Narva all Eesti Vabadussõda. Mitme tunni vältel löödi Punaarmee rünnakud Narvale tagasi, ent järgmisel päeval oldi sunnitud linn loovutama. Pärast Narva vallutamist tõsteti esile eesti enamlased kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK). Juhtohjad ETK territooriumil läksid Kommuuni Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt.
vajadustele, Kultuuripoliitika eesmärgiks kuulutati põliselanike saksastamine. 1918 a sügisel Saksamaad tabanud suur lüüasaamine muutis sõja jätkamise vüimatuks. Novembri algul puhkes revolutsioon, kukutati keiser ja seati ametisse sotsialistlik valitsus. 11.nov 1918 kirjutati alla Compiegne'i vaherahule, Ajutine Valitsus astus taas kokku. 37. Eesti Vabadussõda 1918-1920 Lk. 48-54 Kaart nr. 12 (peamised vabadussõja lahingud, lahingupiirid) (Eesti Rahvavägi, 28. nov. 1918 Narva vallutamine, eestlaste ebaedu põhjused, Eesti Töörahva Kommuun, eestlaste edukuse põhjused 1919. aasta algul, vastupealetungi algus jaanuar 1919, Asutava Kogu avakoosolek aprill 1919, August Rei, Otto Strandmann, Landeswehri sõda, 23.06.1919, Rüdiger von der Goltz, Tartu rahuläbirääkimised, Jaan Poska, Adolf Joffe, Tartu rahu allakirjutamine 2. veebruar 1920, selle sisu) *Eesti Rahvavägi- Oli Eesti sõjaväe nimetus 16
annaabi.ee 
