II maailmasõjas oli neid viimaseid kogunisti kaks. Hitler ja Stalin olid totalitaristid, geeniused ning julmurid. Nende ideoloogiad algatasid suure verevalamise maailmas. Nad tulid võimule ajal, mil maailm oli enam-vähem toimunud I maailmasõjast ja mil valitses palju konflikte eri paigus üle maakera. Tahtmine proovida uut sõjatehnikat, totalitarislikud ideoloogiad ja konfliktid riikide vahel olidki peamised uue ja julmema globaalse lahingupidamise tekkeks. Võimalik, et Hitler ja Stalin nägid ette seda, et kui nemad alustavad sõjategevust, juhtub see ka igalpool mujal. Algsed plaanid olid neil ju MRP punktides sätestatud eesmärgid täide viia, s.t jagada omavahel ära teatud Euroopa piirkonnad, kuhu kuulusid ka Balti riigid. Sõjategevus algas 1939. aastal, mil Natsi-Saksamaa ründas Hitleri käe all Poolat. Samal ajal valmistus Nõukogude Venemaa Ida-Euroopa anastamist ette. Peagi vallutas sõjategevus enam-vähem terve Euroopa
talupoegadest jalaväelased. Häid rüütlikombeid näitasid kolmanda ristisõja ajal Richard I Lõvisüda ja Salah ad-Din. Kui viimane nägi lahingus Richardi ratsut langemas, saatis ta kohe kannupoisi kahe värske hobusega ja kaotas lahingu. Hiljem saatis Salah ad-Din Richardile arstirohte, kui too palavikus haige oli. Vastutasuks lubas Richard oma õe Salah ad-Dini vennale naiseks, pulmakingituseks olnud Jeruusalemma linn. 3. VÄLJAÕPE Rüütli relvastus, varustus ja samuti ka lahingupidamise viis nõudsid suurt füüsilist jõudu, osavust, julgust ja vastupidavust. Rüütlile õpetati kõiki ratsutamise peensusi, hästi ujuma, laskma vibust ja ammust, tabama ja paiskama vastast sadulast, võitlema relvaga ja kilbiga kaitsma, rusikatega võitlema, vehklema mõlema käega, kergelt hüppama. Oma tulevaseks kutseks valmistus rüütel lapsest peale. Teenimine 10-12 aastasena senjööri juures, oli rüütlile praktiliseks kooliks
Et erinevad relvad olid kasulikumad erinevate kaitserüüde vastu, siis pidi rüütel tõenäoliselt relvi ka vahetama: korraga lahingus kanda kilpi, oda, mõõka, kirvest, nuia, jne. See oli äärmiselt vajalik. Lahingus on aga väga oluline olla liikuv ja ilma üleliigsete asjadeta. 6 2.Sõjaline kultuur 2.1. Väljaõpe Rüütli relvastus, varustus ja samuti ka lahingupidamise viis nõudsid suurt füüsilist jõudu, osavust, julgust ja vastupidavust. Rüütlile õpetati kõiki ratsutamise peensusi, ujumist, laskmist vibust ja ammust, tabama ja paiskama vastast sadulast, võitlema relvaga ja kilbiga kaitsma, rusikatega võitlema, vehklema mõlema käega ja kergelt hüppama. Oma tulevaseks kutseks valmistus rüütel lapsest peale. Teenimine 10-12 aastasena senjööri juures oli rüütlile praktiliseks kooliks. Peale paaziaja edukat läbimist toimus rüütlikslöömine
Jutustus kulgeb rahulikus toonis, jätab esiti niivõrd objektiivse ja kiretu aruande mulje, et vaid teose sisusse süvenedes võib tabada peidetud poliitilise tendentsi, nimelt püüde näidata, et peale Gallia sõdade on ka ekspeditsioonid üle Reini ja Britanniasse tarvilikud Rooma riigi julgeolekuks ja ta mõjukuse tõstmiseks. Teose keel on lihtne, puhas, kerge, Caesar hoidub sõnakülluest. Suure väärtusega on teated gallide ja germaanlaste eluolust ja tavadest, nende lahingupidamise viisidest ja relvastusest. Selgemini ilmneb Caesari apologeetiline eesmärk ta teises, lõpetamata teoses ,,Märkmed kodusõjast". Selles püüab autor lugejat veenda, et kodusõda tema ja Pompeiuse vahel ei puhkenud tema süü läbi ja et tema, Caesar kaitses vabariigi huve ja rahva jalge alla tallatud õigust. 34. Milline oli Titus Liviuse peateos ja mida see käsitles? Titus Liviuse peateos oli ,,Raamatud linna asutamisest alates". Linn oli Rooma, teos käsitles Rooma ajalugu.