Kuna kaitseretked olid tugevamad kui ründerelvad. · Idarindel kaotasid venelased Tannenbergi lahingu 1914.a ja peale seda on Sakasaväed Venemaale ainult pealetungil · 1915.a jõudsid saklased juba Riia linna alla ja oktoobril 1917.a vallutasid Saaremaa ja Hiiumaa. Sõda ja Eesti Eestlast võitles vene poolel u 100 000, kellest u 10 000 hukkusid. Kokkuvõttes sõjas Vene poolel osalemine oli meile kasulik, kuna andis väärtuslikku lahingukogemust tulevase Vabadussõjas. Lisaks tõi sõda kaasa mitmeid olulisi ebamugavusi palju tarbekaubad ( tee, suhkur, tuletikud jne.. ) Kaardi peal Eesti. Eesti 1917a. Veebruarirevolutsioon 1917 selle tagajärjel Vene keiser Nikolai II loobus tronist ja venemaal kehtestati vabariik. Venemaal tekkis kaksikvõim kuna võimule tulnud Ajutine valitsus jätkas sõda ja ei andnud talupoegadele maad. · ENAMLASED · VÄHEMLASED 26. Märtsis 1917
maha, kui oli mõistnud oma vea tõsidust. Marne'i lahing 1914. aasta septembri alguseks olid Saksa armeed juba kurnatud. Prantslased said tänu õhuluurele aimu sakslaste liikumisest, mille järel andis Prantsuse ülemjuhataja Joffre käsu rünnata neid lõuna pool Marne'i jõge. See tabas sakslasi ootamatult ning sundis neid pöörduma. Saksa väejuht von Moltke ei soovinud enam lahingut juhtida, kuna kaotused olid tema jaoks liialt rängad - tal polnud piisavalt lahingukogemust. Paari päeva möödudes anti üldine taganemiskäsk ning sakslased olid selle lahingu kaotanud. Algas positsioonisõda. Verduni lahing oli Saksamaa ja Prantsusmaa vägede vaheline lahing I maailmasõjas 1916. aastal Verduni kindluse ümbruses Prantsusmaal. See oli kogu sõja üks suuremaid maismaalahinguid. Saksamaa soovis Prantsusmaa sõjast taanduma panna, kasutades kurnamistehnikat. Verduni kindlus kattis ühtlasi otseseid ligipääsuteid Pariisile. Pealegi olid
Helsingis luuakse eesti vabatahtlikke üksus millest tehti 67 meheline grupp nimega ERNA grupp. ERNA grupp tegi oma esimese dessanti 9. Juulil 1941. 1941. aastal oli Soome lahe mõlemad kaldad jälle N Liidu vastu võitlevate poolte käes, sai toaks sulg. Eesti sõjalendurid valvad sulgu õhust. 1934 kuulutavas sakslased Estis välja üldmobilisatsiooni. Sel ajal põgenes palju eestlasi soome kes saadeti sõjalistele välja õppele ja hiljem moodustati rügemendid . Kes said lahingukogemust ja hiljem naasesid Eestisse kus neile vastu tulnud rahva hulk pani neile nimeks soomepoisid mis jäi neile igaveseks. Soome jätkusõjas oli 400 eestlast. Pärast sunnitud vaherahu sõlmimist Somoe ja N Liidu vahel oli tingimuseks et kõik eesti vabatahtlikud antaks üle N Liidule. Merejõudude kindral Valve korraldas 184 eestlase mineku rootsi kes olid teeninud mereväes. Pärast sõja lõppu oli hävitati soome suurtükipatareid et need ei satuks enam Soomlaste käsutusse. Soomlstel oli
Marne’i lahing – 1914. aasta septembri alguseks olid Saksa armeed juba kurnatud. Prantslased said tänu õhuluurele aimu sakslaste liikumisest, mille järel andis Prantsuse ülemjuhataja Joffre käsu rünnata neid lõuna pool Marne’i jõge. See tabas sakslasi ootamatult ning sundis neid pöörduma. Saksa väejuht von Moltke ei soovinud enam lahingut juhtida, kuna kaotused olid tema jaoks liialt rängad - tal polnud piisavalt lahingukogemust. Paari päeva möödudes anti üldine taganemiskäsk ning sakslased olid selle lahingu kaotanud. Algas positsioonisõda. Verduni lahing – oli Saksamaa ja Prantsusmaa vägede vaheline lahing I maailmasõjas 1916. aastal Verduni kindluse ümbruses Prantsusmaal. See oli kogu sõja üks suuremaid maismaalahinguid. Saksamaa soovis Prantsusmaa sõjast taanduma panna, kasutades kurnamistehnikat. Verduni kindlus kattis ühtlasi otseseid ligipääsuteid Pariisile
(kuulipilduja) ja halb juhtimine. Idarindel olid vene väed esialgu edukad, kuid peale kaotust Tannenbergi lahingus 1914a. olid saksa väed venemaal ainult pealetungil. 1915a. jõudsid sakslased juba riia linna alla ja 1917 sügisel vallutati juba saaremaa ja hiiumaa. Eestlasi võitles Vene poolel u . 100 000, kellest u 10 000 hukkusid. Kokkuvõttes sõjas vene poolel osalemine oli meile kasulik, kuna andis väärtuslikku lahingukogemust tulevasse Vabadussõtta. Lisaks tõi sõda kaasa mitmeid olmelisi ebamugavusi paljud tarbekaubad ( suhkur, petrool, tee, tuletikud jms) ´´kaardi peale´´ . Veebruarirevolutsioon 1917 selle tagajärjel Vene keiser Nikolai II loobus troonist ja venemaal kehtestati vabariik. Venemaal tekkis kaksikvõim, kuna võimule tulnud Ajutine valitsus jätkas sõda ja ei andnud talupoegadele maad: 1. Enamlased (juht ULJANOV LENIN) 2. Vähemlased (KERENSKI)
annaabi.ee 
