Ta peab plastikut lindude jaoks väga ohtlikuks. (3) Paljudele ei tee aga prügi kahju. Seevastu mereputukad saavad reostusest kasu. Koos prügi suurenemisega ookeanis, suurenes ka putukate arvukus, sest nad hakkasid plastitükkidele minema. Liuskurid on ühed ainukesed putukad, kes suudavad avamerel elutsed ja nad toituvad planktonitest. (4) Kahjulikkus inimestele Arengumaades on veekogudesse sattunud plastik muutunud elatusallikaks. Seal otsitakse paatidega lahesoppidest väärtuslikumat 4 materjali. Seal on veekogud kattunud paksu prügikihiga ning enamus ökosüsteemist on hävinenud. Paljud kohalikud väidavad, et veekogud on ujumiseks kõlblikud, kuid tegelikult see nii ei ole.(6) Prügi ookeanis häirib kalureid ja lõhub meresõidukeid. Palju sellest prahist jõuab ka arengumaade rannikule. Mõnes Hawaii saare rannas on kolmemeetrine prügikiht. Seda tuntakse, kui ,,Plastic Beach" (Plastiku rand)
Aegviidu-Nelijärvel paiknevad küngaste vahel järved, mida toidavad nende jalamil avanevad allikad. Paljud moreenküngaste vahel asuvad väikesed järved on aga aegade jooksul kinni kasvanud ja soodek muutunud. Orujärved- mandrijää sulamisvete kulutatud orgudesse tekkinud järved, mis on jäänukid jääaja lõpul ürgorgudes voolanud suurtest jõgedest.N: Viljandi järv, mis meenutab kõrgete kallastega laia jõge.Rõuge Suurjärv. Jäänuk-järved,- maatõusu tõttu merest eraldunud (lahesoppidest). N:Harku järv. 2000 aastat tagasi kadus ühendus merega. Rannajärved tekkinud samuti maa kerkimise tulemusel, kuid kõrge veeseisu ja tormi ajal voolab sinna soolast merevett ning järvedel on säilinud seos merega. N: Mullutu-Suurlaht, Linnulaht, Sutlepa meri jt. Kallaslaugasjärved-Tüüpilised rabajärved on väikesed ja pealtnäha elut punakaspruuni veega, sest suuri veetaimi neis ei kasva. Soodijärved moodustuvad aeglase vooluga suurte jõgede lookeist, palju Emajõe kallastel.
jääaja lõpul ürgorgudes voolanud suurtest jõgedest. -tüüpilisem on Viljandi järv, mis meenutab kõrgete kallastega laia jõge. -Rõuge sügavas orus reastuvad väikesed, kuid sügavad orujärved järvede ahelaks. Siin asub ka Rõuge Suurjärv -Jäänuk-järved -maatõusu tõttu merest eraldunud (lahesoppidest) -Harku järv. 2000 aastat tagasi kadus ühendus merega. Lagedate kallaste ja mudase põhjaga järv on tallinlaste suplus- ja kalapüügikohaks. -Rannajärved -tekkinud samuti maa kerkimise tulemusel, kuid kõrge veeseisu ja tormi ajal voolab sinna soolast merevette ning järvedel on säilinud seos merega. -Lääne- ja Loode-Eestis, Mullutu-Suurlaht, Linnulaht, Sutlepa meri
annaabi.ee 
