samuti ette Paljusid selliseid ülesandeid saab kavalate algoritmidega praktikas päris hästi lahendada ka üpris suure ülesannete (suure N) jaoks: lihtsalt sellised algoritmid ei tööta alati efektiivselt, vaid vahete-vahel. ka sellest on palju kasu, kui neid ülesandeid vahete-vahel õnnestub mõistliku ajaga lahendada Vahete-vahel kiirelt lahenduvate juhtude protsent võib praktikas osutuda üpris kõrgeks Lahenduvus Teame, et iga probleemi jaoks ei leidu kiiret algoritmi. Kas aga iga probleemi jaoks on üldse olemas algoritmi, mis seda lahendab? Eeldame, et vaatame ainult probleeme, mis on täpselt ja üheselt kirjeldatud ja kus on lahendamiseks olemas piisavalt infot (a la travelling salesman, malemäng jne) Selgub, et iga täpselt formuleeritud probleemi jaoks ei leidugi lahendavat
Lisaks Churchile ja Turingile tegelesid lahenduvuse problemaatikaga veel päris paljud loogikud: probleemiklasside lahenduvuse uurimine on 20. sajandi loogika klassikaline temaatika, ning praegusajal töötatakse selle teema kallal aktiivselt. Ainult lahenduvuse probleemidega tegelevat spetsiaalset uurimisvaldkonda nimetatakse algoritmi- ehk rekursiooniteooriaks. Üks suuremaid valdkondi loogikaga seotud lahenduvuse uuringutes on predikaatarvutuse lahenduvate ja mittelahenduvate klasside väljaselgitamine. Nagu öeldud, pole predikaatarvutus tervikuna lahenduv. Kui aga predikaatarvutuse keelt sobivalt piirata, võime saada sellise piiratud võimalustega süsteemi, mis on lahenduv. Juba aastatel 1915-1919, s.t enne Churchi teesi ja lahenduvuse täpse mõiste sissetoomist tõestasid Löwenheim ja Skolem, et kui lubada predikaatarvutuses ainult objektide omaduste, mitte aga nendevaheliste suhete kirjeldamist, s.o kasutada
kortikaalse aktivatsiooni seos emotsioonidega näib olevat lineaarne - mida kõrgem on ajukoore aktivatsioon, seda naudingulisemad on emotsioonid · Samas autonoomse aktivatsiooni lühiajalised kõrged nivood võivad olla naudingulised, ent kutsuvad oma mõju pikema aja jooksul esile negatiivseid emotsioone Aktivatsioon ja sooritus · Yerkes- Dodsoni seaduse kohaselt soodustab lihtsate või hõlpsalt lahenduvate ülesannete sooritust kõrgem aktivatsiooninivoo ja keerukate või raskete ülesannete sooritust soodustab eelmisest madalam aktivatsiooninivoo · Yerkes- Dodsoni 1908. aastal rottidel leitud aktivatsiooni ja soorituse vahelise seaduspärasuse "taasavastas" 1955. aastal Hebb, tutvustades seda aktivatsiooni ja soorituse kummuli pööratud U kujulise seosena · Ärevuse uuringud osutavad, et aktivatsiooni kestvalt kõrged tasemed on ebameeldivad. Ärevus alandab intellektuaalset töövõimet ja