.................... lk 8 2 Sissejuhatus Käesolevs töös tuleb vaatluse alla 8.b klassi õpilaste arvamus kohustuslikust kirjandusest. Küsitluse käigus teeme kindlaks, kui palju loetakse kohustuslikku kirjandust ja, mida arvavad õpilased ise kohustusliku kirjanduse valikust. Kindlasti leiab antud tööst ka küsitluses välja tulnud õpilaste soovitusi, kohustusliku kirjanduse valdkonnas. Antud töö lahendusmeetodiks sa just valitud küsitlus, sest see hõlmab paljusid inimesi ja töös kajastuvad mitmed arvamused. Läbiviidud küsitlusel osales 30 õpilast ning kõik arvandmed on saadud toetudes küsitlusest kogutud andmetele. Käesoleva töö eesmärk on teavitada lugejat õpilaste seisukohtade poolt ja anda edasi kohustusliku kirjandust puudutavat statistikat. Kuna õpilasi on erinevaid, siis on ka küsitluse tulemusedki kohati varjeeruvad. Tahame antud töö läbi muuta kohustusliku kirjandusse
Realisatsioon2: SUCCSESS! Vigu ei esine! test_out = 11 23 22 21 16 15 3 13 6 14 9 17 7 24 4 18 8 2 20 5 12 1 10 19 Yc = 11 23 22 21 16 15 3 13 6 14 9 17 7 24 4 18 8 2 20 5 12 1 10 19 Realisatsioon 2 puhul võib olla kaetud 3/35 pildist (8,5%), süsteem suudab tähe siiski õigesti tuvastada. Proovisin ka lisaks ühte suvalist pikslit katta, kuid siis juba sain ühe vigase tuvastuse 24-st. Parimaks lahendusmeetodiks osutub ülaltoodu põhjal selflearning versioon. Ka närvivõrgu treenimine on sellel juhtumil kiirem ja lihtsam. 16
enesekehtestamise või läbirääkimiste abil. 1.2 Probleemilahendamisoskused Probleem on vastuolu soovitava ja tegeliku olukorra või seisundi, konfliktsete vajaduste vahel (Baltin 1996:21). Üheks võimaluseks konfliktiga toimetulekul on probleem ära lahendada. Edukas probleemi lahendus peaks rahuldama kõiki osapooli, mida Thomas Gordon nimetab kaotajateta konfliktiks e võitja-võitja lahendusmeetodiks (Gordon 1977b:187- 207; Bolton 2002:313-336). 1.2.1 Koostööl põhinev probleemi lahendamine Th. Gordoni kuueastmeline probleemi lahendamise mudel aitab muuta konflikti koostööks. 1.Probleemi määratlemine ja sõnastamine Sõnasta probleem vajaduste, mitte vastandlike lahenduste keeles. Konflikti tuleb määratleda ja mõista kõikide osapoolte vajaduste, tunnete ja murede seisukohalt. Põhjaliku arutelu käigus selgitatakse probleemi olemus ja seatakse lahenduse sihid.