vaidle bossiga avalikult, ära ütle kunagi midagi negatiivset bossi kohta, uuri juhi prioriteete, taotle konflikti lahendamist.konflikti lahendus on olukord, kus lahendus rahuldab mõlemaid osapooli ja konflikti põhjused on kõrvaldatud. Silmas tuleb pidada nii ülesannetega kui ka suhetega seotud konflikte. Juhi abi ja juhi vaheline konflikt on komplitseeritud just juhi abile. Lahenduse otsimisse ei pea alati kaasama kõikki osapooli vaid on võimalik kasutada ka lahenduskeskset lahenemist. Tegemist on meetodiga, mida kasutatakse psühholoogilises nõustamises selleks, et selgitada välja inimese enda ressursid ja valikuvõimalused olukorraga toimetulekuks. Juhul kui olukord juba üsna keeruliseks on muutunud tasub uurida lähemalt asjaolusid, mis konflikti põhjustasid. Järgmine samm on probleemi sõnastamine. Juhul kui rahulolematus on kõrge, kuid otsest nähtavat põhjust ei ole, on probleemile sõnastuse leidmine keeruline
ruumikasutusega seotud küsimusi, erinevate keskkondade mõju käitumisele. 5. Mille poolest erinevad psühhoterapeudi ja psühhiaatri töö? Psühhiaater on arst, meditsiinilise haridusega, tegeleb psüühikahäirete diagnoosimise ja raviga. Psühhiaater on selles nimekirjas ainus, kellel on õigus panna diagnoos, määrata ravi ja kirjutada välja ravimeid. Psühhoterapeut on õppinud psühhoteraapiat, nt. pereteraapiat, kognitiiv-käitumuslikku teraapiat, lahenduskeskset lühiteraapiat, psühhoanalüütilist teraapiat, gestaltteraapiat või muud teraapiasuunda ning rakendab psühhoteraapia teadmisi ja võtteid nii tervete kui ka psüühikahäiretega inimeste abistamise 6 . Mis on põhierinevus psühholoogia teoreetiliste suundade vahel? 1.Psühhodünaamiline (e psühhoanalüüs)psühholoogia-Sigmund Freud. Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. 2. Biheiviorism-John Watson,B.Skinner
Klient ja nõustaja peavad kokku leppima, millise rolli kumbki neist selles uues suhtes enesele võtab. Vähämöttönen (1998) kirjeldab kõnealust protsessi kui läbirääkimisi, kus klient ja nõustaja püüavad jõuda ühisele arusaamale küsimuses, kuidas nad nõustamisprotsessi iga etapi läbivad. Võimalikke läbirääkimisi mõjutab suurel määral see, millisena osalised tajuvad oma identiteeti. Peacock (2001), kes kasutab lahenduskeskset lähenemist, ütleb, et on kolm rolli, mille klient võib enesele võtta. Esiteks külaline (Visitor) - inimene, kes tuleb nõustamisele seetõttu, et keegi teine on talle seda soovitanud. Niisugune inimene ei mõista, et tal on tegelikult probleem, ja ta võib kogu protsessi suhtes skeptiliselt meelestatud olla. Teiseks klient (Customer) - inimene, kes näeb probleemi ja on valmis tegutsema. Kliendi puhul saab hästi kasutada enamikku nõustamismudelitest
annaabi.ee 
