Mina kontrollib liigutusi, tajusid, langetab otsuseid, kavandab tulevikku. Erinevalt Miskist tunneb ta ka hirmu. Tema ülesanne on ohjeldada Miskit nõnda, et too oma naudingujahil hukka ei saaks. Kuid Freudi järgi seisneb Mina paradoks selles, et temal endal energiat pole energia lähtub ainult Miskist. Kujundlikult kirjeldab ta seda metsiku hobuse ja ratsaniku võrdpildiga. Ohtude vältimine pole Minale lihtne. Tegelikult on ainult üks hea variant: olukorra realistlik hindamine ja lahenduskava. Paraku kalduvad paljud tegelikkust moonutama või eitama ja sellest saavadki alguse psüühikahäired. Praktiseeriva psühhiaatrina tõi Freud välja järgmised ekslikud Mina kaitsemehhanismid: · Tõrje: ebasoovitavad mõtted, soovid, mälestused surutakse mitteteadvusse, ,,unustatakse" ära. · Projektsioon: iseenda negatiivsete impulsside omistamine teistele; süüdistamine. · Vastandreakstioon: tõrjutud soovile vastandlik hoiak (foobiad).
· Settimine ehk inkubatsioon ehk haudumise periood. · Probleemi läbiuurimine (ahhaa elamus). · Viimistlemise ja kontrollimise periood. Etappide kirjeldus 1. Probleemi märkamine. Määratlemine ning sõnastamine. Probleemi lahendamine algab inimese suutlikkusest probleemi näha ja sõnastada täpne sõnastamine on pool lahendust. 2. Teadaolevate mudelite otsimine. Vaja võimet eelnevate teadmiste kasutamiseks, sest on vaja koostada lahenduskava. Ei tohi ülesandest välja lugeda tingimusi, mida seal pole (nt üheksa punkti ühendamine). 3. Settimine ehk haudumise aeg. Probleemide puhul, mida korrapealt lahendada ei suudeta, jäetakse see nii öelda settima. Antakse aega alateadvuse tööks. Probleem ,,küpseb" ja teatud aja möödudes asutakse uuesti lahendama. 4. Probleemi läbiuurimine. Mingi sisetunne ütleb, et õige lahendus on käes. Selline
tegevuse III Läbi alternatiivide ja kaalutud valikute planeerida kasvatuslik tegevus ja saada enesekindlust, ÕPPIDA OSKUSI, ANDA KOGEMUSI, HINNATA KÄITUMIST JA SELLE TULEMUSLIKKUST. Plaan (iseseisev harjutamine-toetus-tagasiside): 1. klient koos STjaga määratlevad kliendi probleemid, seavad paika nende hierarhia 2. eraldavad mittereaalsed lahendused ja ülejäänute puhul kirjeldavad soovitud tulemuse, viidates tekkida võivatele uutele probleemidele; 3. koostavad peaprobleemide lahenduskava kirjalik leping kliendiga; 4. määratlevad koos kliendiga ülesanded iseseisvalt lahendamiseks 5. planeerivad vajalikud ressursid, sh ST poolt enesele võetud ülesanded (võrgustikutöö) 6. määratlevad tegevuste läbiviimise etapid (kohtumiste kuupäevad), tagasiside, takistuste analüüs ja hindamine igal ülesandel eraldi 7. kokkuvõte: probleemide dünaamika tagasivaates, mõju võrgustikule; omandatu
annaabi.ee 
