Inimene kui masin, plokkide ja kangide süsteem, loodus (kosmos) kui suur kellavärk, olid paralleelid, millede abil püüti asju looduses selgeks mõelda ja defineerida. Santorio Santorio (1561-1636) Leiutas termomeetri, hügromeetri, pulsomeetri, erinevaid kuuldeaparaate jne (Tegi koostööd Galileiga). Muuhulgas ka eksperimentaalfüsioloogia eelkäija (tegi katseid enda peal). J.B. Morgan (1682-1771) nõudis, et iga arst peab oskama teostada lahanguid patoanatoomia oli saamas osaks meditsiinist. Karl Linne (1707-1778), rootsi arst, kuid eelkõige loodusteadlane, lõi eluslooduse nn binaarse nomenklatuuri (näiteks inimese liiginimi Homo sapiens) liikide morfoloogiliste ja füsioloogiliste tunnuste alusel. Linne klassifitseeris ka haigusi (Genera morborum, 1763), jagades haigused 325 perekonda. William Harvey (1578-1657), inglane, õppis Padovas. 1628 Südame ja vere liikumisest loomadel.
18. sajandi keskel näitas K. Wood, et organism koosneb rakkudest. Tekkima hakkas rakuteooria. 18. sajandil tekib patoloogiline anatoomia. Juba 17. sajandi teisel poolel olid sveitslased Bone ja Vapfer tegelenud patoloogia-alaste avastuste süstematiseerimisega, püüdes antud materjali kõrvutada kliiniliste andmetega. Oluline mees antud suuna jätkamisel oli inglane J.B. Morgan (1682-1771), kes nõudis, et iga arst peab oskama teostada lahanguid patoanatoomia oli saamas osaks meditsiinist. Patoanatoomia tugevdas materialistlikke trende meditsiinis. On öeldud, et 18. sajand oli süstematiseerimise ja tugitoolis teoretiseerimise sajand. Näitena tuuakse K. Linné. Loodi haiguste klassifikatsioon, inimrasside klassifikatsioon, meditsiiniline statistika, meditsiinibibliograafia alused. Karl Linne (1707-1778), rootsi arst, kuid eelkõige loodusteadlane, lõi eluslooduse nn
psühholoogilised). teiseks võib olla põhjustatud ühiskonnast. somaatiline- Lombroso- spetsiaalne kuritegelik tüüp. See sünnib kaasa, ise ei saa midagi parata. Varem või hiljem paneb ta toime kuriteo. Teiste jaoks on hea see, et ta on väliste tunnuste järgi ära tuntav. kuidas Lombroso neile järeldustele jõudis? Töötas vanglas- vanglaarst ja psühhiaater. Uuris vangide välimust ja pani välimuse kokku kuriteoga. nt tapjatel on niisugused asjaolud. Viis läbi ka lahanguid. Järeldus- selliste inimeste kuritegelikkust aitaks vähendada geneetilise koodi muutmine. Kritiseerijad- kui otsustaks inimese välimus järgi, tuleks suur osa elanikkonnast varakult üles puua. Üks eelnenud suund. Esindajaks üks pastor Saksamaalt. Füsiognoomika 18.saj. Tuumaks see, et inimese välimus annab kindlat teavet tema moraalse pale, mõttemaailma kohtaja füsiognoomika on välja arenenud looma füsiognoomikast 16, 17.sajand. Leiti, et iga
annaabi.ee 
