Keha on kaetud hõredalt paiknevate harjastega. Suured liitsilmad. Ainult 2 tiiba Toitumine Kärbes pole võimeline toitu närima. Suiste asemel on tal imikärss. Sööb ainult vedelat toitu. Peamine toit-väljaheited, riknev liha ning kõdunenud taimeosad. Sigimine Paljuneb kui kliima on vastav. Kehasisene viljastamine. Emased munevad 100-120 muna. Elu jooksul muneb emane kärbes kuni 2000 muna. Arengutsükkel 1. Munad: Emased munevad 100-120 muna lagunevatele orgaanilistele ainetele, millest vastsed hiljem toituvad. Munade suurus on 1-2,5 mm. 2. Vaglad: Kooruvad munadest juba 12-24 tunni pärast. 3. Nukud: Vastne võib nukkuda juba 3. või 4. päeval pärast koorumist. Munast täiskasvanud isendini arenemine võtab umbes ühe nädala. Kasulikkus Lagundab jäänuseid. On osa toiduahelast. Kahjulikkus Kärbest peetakse suureks kahjuriks. Kärbes levitab palju haigusi tekitavaid baktereid.
kudedesse. Elutsükkel Emane toakärbes muneb kõdunevale aluspinnale munad (100-120). Harilikult valib aluspinnaks seasõnniku. Munade areng vältab 8 tunnist 3 päevani Kui õhutemp. ei langeks alla 15º C, paljuneksid kärbsed kogu aeg (kuni 5 triljonit isendit) Eluiga on 15-20 päeva, kuid võivad elada kuni 2 kuud Arengutsükkel Täismoondeline areng Munad: Emased munevad 100-120 muna lagunevatele orgaanilistele ainetele, millest vastsed hiljem toituvad. Munade suurus on 1-2,5 mm. Vaglad: Kooruvad munadest juba 12-24 tunni pärast. Vaglad toituvad kogu arenguperioodi jooksul. Nukud: Vastne võib nukkuda juba 3. või 4. päeval pärast koorumist. Kookonist lahkumise järel pole valmik veel lendamisvõimeline. Juba 3 päeva pärast koorumist on emane toakärbes munemiseks valmis. Huvitavat... Toakärbes muutub putukatõrjevahendite suhtes väga kiiresti immuunseks, annavad
2. Romantism tugevdas huvi looduse vastu. Püüti tunnetada looduse hinge, loodust käsitleti kui elusolendit, inimühiskonda puudutavates aruteludes oli argumendiks loodus. Luules ja maalikunstis pöörati erilist tähelepanu ühelt poolt tormile ja teisalt ilusale vaiksele ilmale. 3. Otsiti ideaale minevikust. Tunti huvi keskaja vastu. Pöörati palju tähelepanu vanade kindluste ja kirikute lagunevatele müüridele. Romantiline s ealne jalutamine ja tunnete avaldamine. 4. Huvituti kaugetest eksootilistest maadest. Rahvuslik liikumine. 19. sajandi elus määravaks(ühiskondlik-poliitiline) rahvuslik liikumine. 1. Eliidi liikumine- elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud kunstnikud teadlased ja teised tippharitlased. 2. Rahvusliku liikumise ideed jõudsid haritlaskonna laiematesse ringkondadesse, tõmmates
kannab kiirguse intensiivsuse pärast. 6. KASVUHOON Kasvuhoonegaasid, E EFEKT 7. JÄÄTMETE/P Inimesed, suurenenud Loodus Prügisorteerimine, RÜGI tarbimine, laiskus, reostub taaskasutus, looduses PROBLEEM liigpakendamine(mittelag lagunevatele unevad pakendid) pakenditele üleminek. 8. MAGEVEE Mittesäästlik kasutamine, Magevee Säästlik kasutamine, VARUDE veekogude reostumine, varude puhastusseadiltiste VÄHENEMIN põhjavee reostumine vähenemine kasutamine, E 9. LIIKIDE Elukohtade kasvukohtade liikide Keskkonda hoida, HÄVIMINE hävitamine, keskkonna mitmekesisus elupaika säilitada,
Seente toitumine 1. Lagundajad, sh saprotroofid (levinuimad on puiduseened, näiteks majavamm); 2. Biotroofid ehk elusainest toituvad seened: sümbiondid (näiteks kuuseriisikas) ja parasiidid (roosteseen, jalaseen). Seened toituvad osmootselt, läbi rakuseina. Saprotroofsed seened Lagundavad elusat, surevat ja surnud puitu eriti olulisel kohal metsa ökosüsteemis. Puidu lagunemine on pikaajaline ja kompleksne biokeemiline protsess tänu puidus olevatele aeglaselt lagunevatele ligniinija tselluloosikomponentidele ning väikesele toitainete sisaldusele. Loode-Venemaal ja Ida-Eestis tehtud uurimused näitavad, et kase lamapuidul kulub lagunemiseks 50 55 aastat, kuuse omal aga 105125 aastat. Väga märjas keskkonnas seened ei ela, seal toimub bakteriaalne lagunemine. Mulla ülemine 20 cm horisont sisaldab hektari kohta 5 tonni seeni ja baktereid. Elusat puitu lagundavaid, puid nõrgestavaid või kiiret surnud puidu lagunemist põhjustavaid liike