Kuivaine sisaldus peaks olema vähemalt 17%, soovitatav 20-25%. 1. vastavalt kasutatud allapanule liigitatakse : turbasõnnik, põhusõnnik, põhu- ja turbasõnnik, saepurusõnnik jne. (saepurusõnnik pole hea), üle 100.- tonn. 2. vastavalt loomaliigile liigitatakse: veisesõnnik, seasõnnik, linnusõnnik jne. 3. vastavalt säilitusajast ja tingimustest liigitatakse: värske ehk käärimata sõnnik ja käärinud sõnnik. Sõnniku koostis ja massi kadu vastavalt lagunemisastmele: Sõnniku lagunemisaste N% P% Massi kadu % Värske 0,52 0,14 - + Poolkäärinud 0,60 0,17 29,0 Käärinud 0,66 0,19 47,2 Kõdusõnnik 0,73 0,21 62,4 Allapanu tähtsamaiks kvaliteedinäitajaks loetakse tema veeimamisvõimet ja toiteainete sisaldust. Allapanu on vajalik: 1. loob kuiva ja pehme aseme loomiseks. 2. vedeliku ja gaaside (NH4) sidumiseks. 3
lagunevaid aineid (vahad, tärpentin..). b) Vastavalt loomaliigile: veisesõnnik, seasõnnik, linnusõnnik jne. c) Vastavalt säilitusajast ja tingimustest: värske ehk käärimata sõnnik ja käärinud sõnnik. Käärinud sõnnik on parem erinevad kultuurid taluvad seda paremini, lagunemisprotsess on juba alanud. Käärinud sõnnik jagatakse vastavalt sellele, kui palju on ta käärinud, e. lagunemisastme järgi. Sõnniku koostis ja massi kadu vastavalt lagunemisastmele: Sõnniku lagunemisaste N% P% Massi kadu % Värske 0,52 0,14 - + Poolkäärinud 0,60 0,17 29,0 Käärinud 0,66 0,19 47,2 Kõdusõnnik 0,73 0,21 62,4 2 II VÄETISED Allapanu tähtsamaiks kvaliteedinäitajaks loetakse tema toiteainete sisaldust ja
Sel juhul räägitakse turbalasundist. Turba iseloomustamiseks kasutatakse kahte näitajat: 1) turbaliik, näiteks puuturvas, pillirootirvas, tarnaturvas, turbasamblaturvas jne. 2)turba lagunemise aste, jaotatakse kolmeks: halvasti (T1) keskmiselt (T2) ja hästi lagunenud turvas. Väljas saab seda teha nii kindlaks, et kui turvas pihku võtta ja pigistada, siis halvasti lagunenud turbast tuleb palju peaaegu värvusetut vett, käsi ei määrdu. Hästi lagunenud turvas on nagu pori. Vastavalt lagunemisastmele kasutatakse turvast: halvastilagunenud on süsiniku rikas ja seda kasutatakse energeetikas, hästi lagunenud turvas on toitainerikkam ja seda võib isegi põllumajanduslikel eesmärkidel kasutada.. Soomullad jaotuvad : 1)madalsood M 2)siirdesood S 3) rabad R. LG1- st tekib tavaliselt siirdesoo ja see muutub omakorda rabaks. G1-st tekivad madalsood, sest see on karbonaatne ja toitainerikas muld ning see läheb üle siirdesooks. Veekogude
annaabi.ee 
