27. Koosluste suktsessioon - môiste, liigid, mehhanismid. Koosluste suktsessioon - erinevate koosluste pidev vahetumine ajas, samas kohas. Seotud liikide vaheldumisega ja kk muutustega, mis on môjutatud liikide eneste poolt. 3 tüüpi (pidades silmas eelkôige taimkatet): 1) Autogeenne - iseeneslik; seni asustamata substraadi asustamine taimede poolt. 2) Allogeenne - väliste tegurite môjul, nt. inimtegevus. 3) Degradatiivne - seotud laguahelaga. Surnud org. aines toimuvad protsessid. Primaarne suktsessioon - kooslus kujuneb seni asustamata alale (kaljud, luited). Sekundaarne suktsessioon - teine kooslus tuleb varasema koosluse asemele, toimub tavaliselt peale suuri muutusi kk-s. Varase suktsessiooni liigid - pioneerliigid, nt. lepp, r-strateeg. Hilissuktsessiooni liigid - K-strateegid. Tulemusena väheneb valguse kättesaadavus, aga mulle teke intensiivistub. Biomass suureneb lineaarselt, kuid primaarne produktiivsus saavutab pea
27. Koosluste suktsessioon mõiste, liigid, mehhanismid. Koosluste suktsessioon erinevate koosluste pidev vahetumine ajas, samas kohas. Seotud liikide vaheldumisega ja kk muutustega, mis on mõjutatud liikide eneste poolt. 3 tüüpi (pidades silmas eelkõige taimkatet): 1) Autogeenne iseeneslik; seni asustamata substraadi asustamine taimede poolt. 2) Allogeenne väliste tegurite mõjul, nt. inimtegevus. 3) Degradatiivne seotud laguahelaga. Surnud org. aines toimuvad protsessid. Primaarne suktsessioon kooslus kujuneb seni asustamata alale (kaljud, luited). Sekundaarne suktsessioon teine kooslus tuleb varasema koosluse asemele, toimub tavaliselt peale suuri muutusi kk-s. Varase suktsessiooni liigid pioneerliigid, nt. lepp, r-strateeg. Hilise suktsessiooni liigid K-strateegid. Tulemusena väheneb valguse kättesaadavus, aga mulla teke intensiivistub. Biomass suureneb lineaarselt, kuid primaarne produktiivsus saavutab
• Mikrokliimas palju äärmuslikke olukordi. Antropogeenne stress • A) õhu saasta(u)mine (sambliku- ja okaspuukõrb) • B) mullakeskkonna häiritus • Saasteained kahjustavad mikroorganisme ja seeni + nendega sümbioosis elavaid puid • Lumetõrjesool, halofüüdid • Tallamine Tallamise tagajärjed • Umbne sillutamine (asfalteerimine, betoneerimine). • Varise koristamine (linnamullas vähem laguahelaga seotud organisme) • C) Reostamine ja lõhkumine • Mineraalainetega rikastatud keskkond ja avatud kooslus (võõrliikidele hea võimalus) • Linnud Tallamise tagajärjed • Vastupidavad ja mudastumist taluvad liigid • C) Reostamine ja lõhkumine • Mineraalainetega rikastatud keskkond ja avatud kooslus (võõrliikidele hea võimalus) • Linnud Ebastabiilne elupaik • INIMENE!!!
·SuurZP sööb suuremaid vetikaid tendents vetikate mõõtmetevähenemisele ·ZPmõjutab fütoplanktoniliikide omavahelist konkurentsi vähenebkonkurentsi teravus suureneb vetikate liigiline mitmekesisus eelise võivad saada aeglasekasvulised,kuid halvasti söödavad liigid ·TaimtoidulineZP on toiduahelates võtmepositsioonil määrab, kas valitsevad karjamaa tüüpi võidetriitsed toiduahelad. ·Detriitses ahelas lülisid rohkem-väiksem kasutegur laguahelaga järvedes võib eeldada 5-10 korda madalamat kalaproduktsiooni ja FP suhet kui karjamaa-ahela ülekaalu puhul Taustinformatsioon Taimedega kinnikasvamise tulemusel järvede hääbumine on täiesti looduslik, loomulik protsess; inimtegevuse mõjul võib selle protsessi kiirus aga oluliselt tõusta. Eesti veekogude iseloomustus Eestis on ligikaudu 1200 väikejärve ja veehoidlat, mille pindala on suurem kui 1 ha (Joonis 1). Euroopa
konstandid, L on konstant, seega saame b(L/a)2/2, mille tähistame C-ga. Konstanse saagi seadus näeb siis välja selline: W=cN-1 ehk wN=const. Isehõrenemise seadus avaldub kujul: W=b(L/a)3/2N-3/2 ehk siis W=cN-3/2 18. Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt); - OO neutralism - -- konkurents - + + mutualism (ehk mõlemale poolele kasulik interaktsioon) - + 0 kommensialism (laguahelaga seotud) - -O amensialism (elevant astus sipelgapessa) - + - tarbimine (üks tarvitab teist. Nt kisklus, sõltuvalt, mida süüakse. Lõtv ehk eluks mitte hädatarvilik) siin on vist midagi valesti... (aga ebaoluline pidavat niikuinii olema) 19. Konkurents mõiste, liigid, Gause eksperimendid, Gause reegel (konspekt, Begon et al. 7.2.4, 7.4.2, 7.6) Konkurents on organismidevahelise suhte tüüp ökosüsteemis, mille korral mõju on vastastikku negatiivne
annaabi.ee 
