Kommuistliku süsteemi lagunemine 1)Nõukogude Liidu lagnemine (1991) Perestroika hakkas tasapisi väljuma Gorbatsovi kontrolli alt juba 1987-1988.a.: · võrreldes NSV Liidu keskvõimudega liikusid paljud liiduvabariigid (eriti Eesti, Läti, Leedu) kiiremas tempos · senine sotsialistliku ühiskonna liberaliseerimispoliitika muutus kiiresti demokratiseerumiseks · Kommunistliku Partei võimumonopoli vastu olid suunatud, tekkinud alternatiivsed parteid ja poliitilised ühendused
1917. aasta Venemaal: miks sai oktoobripööre võimalikuks? Oktoobripöördele eelnesid rahutused sõjaväes, kaos majanduses, keisrivõimu autoriteedi lagnemine ja rahulolematuse üldine kasv. Neile asjadele järgnes veerbruaarirevulutsioon. Selle sündmuse tagajärjel langes keisrivõim ja Venemaal kujunes välja kaksikvõim- Petrogadi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning Ajutine Valitsus. Ajutine Valitsus moodustas Ajutuse Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. Rahvahulkade pettumuseks sõda Saksamaaga jätkus. Esile tõusis neli parteid, nende seas üks olid enamlased. Kuna Ajutise Valitsuse autoriteet oli
Põllumajandust oluliselt mõjutavaks seaduseks oli "Eesti Vabariigi Põllumajandusreformi seadus" (vastu võetud 11. märts 1992), mis seadis ülesandeks ühistatud vara tagastamise, kompenseerimise põllumajanduses ja põllumajanduse ülemineku põhiliselt talumajapidamisele ja teistele eraomandusel rajanevatele ettevõtluse vormidele. Seejärel lasti ka põllumajndussaaduste realiseerimishinnad vabaks. Põllumajndustootmisele avaldas kõige suuremat mõju endiste ühismajandite lagnemine või tootmise ümberkorraldamin. Selle tagajärjel vähenes tunduvalt põllumajndustoodangu kogumaht. Tekkinud või taastatud talud olid nõrga tootmispotensiaaliga ega suutnud eesti vajadusi rahuldada. Põllumajanduslik tootmine vähenes perioodil 19901994 poole võrra. Alates 1991. aastast on põllumajanduse suhteline osatähtsus Eesti majanduses vähenenud. Taasiseseisvunud Eesti tööstussektorite olukord 1990. aastatel Eesti tööstuse struktuur, mis oli välja kujunenud 1989