Sabatihase pesa on üks kõige viimistletumalt ehitatud linnupesi. Teravatipulise musta-valgekirju suletuti tõttu peas on tutt-tihane hõlpsasti tuntav. Tutt-tihane on tihastest kõige okaspuulembesem ja eelistab esmajoones mände. Linnu ja asulaid see lind aga lausa väldib. Laul on kutsehüüdudega segatud tasane ettekanne sidistavaist, siristavaist ja kuristavaist helidest. Sootihane on pisike pruunikashall linnuke valkja alapoole ja musta lagipeaga. Väga liikuv lind. Sootihase laul on ühetooniline hele "dip- dip-dip...". Sügisel rändab osa sootihaseid meilt ära, kuid on teadmata, kui kaugele nad siirduvad. Hakk on varesest väiksem, üleni mustja, kõhu alt natuke heledama - musthalli -sulestikuga lind. Haki tunneb ära silma värvuse järgi, mis on helehall. Eestis on hakk levinud kõikjal. Hakid on suhteliselt lärmakad linnud. Üksiku haki häälitsuseks "kjakk-kjakk".
Sookiurupered lahkuvad Eestist oktoobrikuus, mõnedel andmetel ka juba septembris. Oma talvekorterist tagasi pesitsusaladele jõuavad nad aga kevadel juba varakult, peaaegu koos esimeste saabujatega: märtsi lõpul või aprilli alguses. Kogu aprillis toimub aga nende ulatuslik läbiränne põhjapoolsematele aladele. SOOTIHANE Sootihane on pisike pruunikashall linnuke valkja alapoole ja musta lagipeaga. Väliselt sugupooled teineteisest ei erine. Ta on nagu teisedki tihased väga liikuv lind. Tema lend on kiire ja lainjas, toiduotsingul ripub ta tihti oksal, pea allapoole. Sageli hakkab sootihane lindude toidulauda külastama ja on inimese suhtes väga julge, nii et visa harjutamisega võib teda peagi õpetada inimese peopesalt toitu võtma. Kirjanduses leidub tihti viiteid sootihaste suurele ühtekuuluvustundele. Sageli tegutsevad nad
kasepuusse augu ja oodata nõrguvat kasemahla. Asustab igasuguseid puistuid ja alleesid. (Linnumääraja, 2015) Pilt 34. Suur-kirjurähnn (Dendrocopos major), Pilt 33. Suur-kirjurähnn (Dendrocopos major), (Autor: Sven Zacek) (Autor: Kerli Neljas), 2015 2.4.9.2. Musträhn (Dryocopus martius) Vaatluse lõppedes võib märgata, et musträhn on Eesti suurim rähn. Tema sulestik on üleni must, läikiva seljaga. Punase lagipeaga ning suure terava nokaga, mis on halli värvi. Jalad on samuti heledad – hallid. (Vaata pilt 35,36) Musträhni leidub parkides ja metsaäärsetes kohtades. Tavaliselt iga ilmaga otsib tüve mööda üles liikudes putukaid endale söögiks. Hangib endale toitu nagu ka teised rähnlased, puu sisse auku toksides. Kuuleb teda iga ilmaga. Paigalind, kuid septembris ja oktoobris võivad esineda ulatuslikud hulguränded põhilevilast lõuna poole
annaabi.ee 
