13)Miks selle nõude vastu sageli eksitakse? Nende nõuete vastu eksitakse põhiliselt kasumlikel eesmärkidel, mis tähendab, et objektide/metsa omanikud tahavad metsa kiiresti maha müüa, mistõttu pole nad nõud raiet teostama ainult talvlisel ajal. 14)Küpse metsa raiumisega kujunevad eeldused uue metsapõlve arenguks, seetõttu nimetatakse kõiki küpse metsa raieviise kokku uuendusraieteks. Uuendusraiet võib teha lageraiena- raiudes küpset metsa korraga või turberaiena- raiudes metsa aastakümnete jooksul. Lageraiel jäetakse kasvama seemnepuud, säilikpuud (elu- ja kasvupaigad metsaloomastikule) ja järelkasvupuud. Nimeta lageraie eeliseid ja puuduseid. Lageraie eelised Lageraie puudused Lageraie puhul on lihtne kasutada suurt Suured masinad rikuvad aluspinda,
60. oskab selgitada metsamajandusega ja metsatööstusega seotud keskkonnaprobleeme; (teadmised, hoiakud, keskkonnateadlikkus) · Millal tuleb teha raie- ja väljaveo töid? Miks? ............................... Miks selle nõude vastu sageli eksitakse?...................................... · Küpse metsa raiumisega kujunevad eeldused uue metsapõlve arenguks, seetõttu nimetatakse kõiki küpse metsa raieviise kokku uuendusraieteks. Uuendusraiet võib teha lageraiena- raiudes küpset metsa korraga või turberaiena- raiudes metsa aastakümnete jooksul. Lageraiel jäetakse kasvama seemnepuud, säilikpuud (elu- ja kasvupaigad metsaloomastikule) ja järelkasvupuud. Nimeta lageraie eeliseid ja puuduseid. Lageraie eelised Lageraie puudused
väärtusliku puuliigiga uuenemiseks, jätta looduslikule uuenemisele. Looduslikule uuenemisele võib jätta IV ja V boniteediklassi sinika, karusambla, siirdesoo, lubikaloo, osja ja tarna kasvukohatüüpi alad; naadi, sõnajala, angervaksa ja lodu kasvukohatüüpi alad; IV kuni V boniteediklassi sambliku ja leesikaloo kasvukohatüüpi alad juhul kui uuendusraie on tehtud häil- ja veerraiena või kuni 30 m laiuste lankidega lageraiena. Looduslikule uuenemisele kaasaaitamine Metsa looduslikule uuenemisele kaasaaitamine seisneb maapinna mineraliseerimises looduslikult varisevale seemnele idanemiskohtadeks, loodusliku uuenduse täiendamises sobiva puuliigi istutamise või külviga, peapuuliigi uuenduse kasvu takistava roht- ja puittaimestiku kõrvaldamises kuni ala noorendikuks ümberarvestamiseni, kõvalehtpuude (tamm, saar) kahjustatud uuenduse tagasilõikamises.
rünnakule. Seega põhineb metsakaitse ökoloogiliselt õigel metsakasvatusel. On põhimõtteliselt kaks erinevat lähenemisviisi metsakasvatusele. Esimesel juhul rajatakse ja kujundatakse hooldamise käigus välja ühevanuseline puhtpuistu, kust on eemaldatud kõik ülearune (teised puuliigid, kuivanud puud jne.). Normaalse boniteediga kasvukohas annab selline puistu hea juurdekasvu, kvaliteetse puidu ja suure tagavara. Lõppraie tehakse lageraiena, mets uuendatakse külvi või istutuse abil. Selline ühevanuseline puhtpuistu on aga vastuvõtlik kahjurite ja haiguste mõjule. Lageraie tagajärjel muutub järsult looduskeskkond, paljud metsa ja vanade puudega seotud organismid kaotavad elupaigad, uus metsapõlv on ühetaoline ja seega väheneb ka loodusele omane liigirikkus. Taolist lageraiemajandust ja puhtpuistusid kultiveerivat metsamajandust on Eestis viljeldud viimaste sajandite jooksul.