Sügisest sügisesse Nüüd laskub laialt minu aia üle must vihmapuistav sügispilve sülem ja tuuleteed käind risti läbi puu ning okstes huiganud ulguv tormisuu.(Under 1904:28) Päev päevalt sügavamaks muutub puna, kui ohvritules põleb värihaab. Tuul hingab kolletust. Nii otsa saab, mis rõõmsalt rohetas ja õitses tuna.(Visnapuu 1950:467) Õitsev suvisügise puna kadunud laste palgetelt. Tõuseb hale tuulenutt lagendikelt valgetelt. Vares mustatiivuline longus aiaväraval. Pirnipuu ja marjapõõsad kängus härmatise all.(Under 1904:30) Talv tõstab käiseid, küljeaset tuulab ja uhutades puhub külmand pihku. Tuul raskelt rabab räitsakate vihku, lind, loom ja inimene kohkunult kuulab.(Visnapuu 1950:468) Kolm tuhat hobust, kolm tuhat suud üle väljade hirnub ja traavib. Kaasa lendavad metsade ladvad,puud täis tuisku kõik maanteede kraavid.(Visnapuu 1932:269)
Moosese vend Aaron lasi inimeste kullast ehitada kuldvasika. Vasikas muutus neile pühasümboliks, selle ümber pidutseti ja tantsiti. Kui Mooses alla tuli, sattus ta raevu ning ka Jumal oli vihane. Mooses suutis Jumalat siiski veenda, et ta inimestele nende patud andestaks. Nii jätkus rännak Tõotatud maa suunas. Peagi jõuti Kaananimaa lähistele. Mooses läks Moabi lagendikelt üles Nebo mäe peale Pisga otsa. Jumal näitas talle kogu Tõotatud maad. Nelikümmend aastat olid nad rännanud ja nii surigi Mooses, elades saja kahekümne aastaseks. Jumal mattis oma sulase Beet-Peori lähedale asuvasse orgu, mille täpset asukohta keegi ei tea. Iisraeli rahvas leinas jumalasulast kolmkümmend päeva. Moosese kujutamine kunstis Kõige kuulsam skulptuur Moosesest on loodud Michelangelo (1475-1564) poolt. Kujutatud
Visnapuu Henrik Visnapuu on mees, kes suutis teha luuletamise kõrvalt ka väga palju muud. Ja kõike mida ta tegi suutis teha väga hasti. Ta on mees, kes on eesti ajalukku jätnud küllaltki suure jälje. Tema luuletused on hästi arusaadavalt kirjutatud. Talvel. Õitsev suvipäikse puna kadund laste palgetelt. Tõuseb hale tuulenutt lagendikelt valgetelt. Vares mustatiivuline longus aiaväraval. Pirnipuu ja marjapõõsad kängus härmatise all. Sääl, kus suvel sadadena kullerkupud kollendasid, end mu arad paljad jalad värskes kastes karastasid, laialt lasub lumi, lumi, külm ja hingetu Minu mässav suvisüda talvekuine, hääletu. Hõbetähti miljonid õhtutaeva tumesinas
hakkasid eestlased üle lahe siirdudes asustama Soomet. Läänemeresoome ühiskeelest kujunesid üksikud keeled või keelemurded : liivi, lõunaeesti, põhjaeesti, soome, vadja, vepsa. 330.a. Kuulutas Rooma keiser Constantinus Suur ristiusu riigiusuks. Algusest peale püsisid erinevused õpetuses ja rituaalis riigi ladina keelt kõneleva lääneosa ja kreeka keelt kõneleva idaosa kristlaste vahel. 375. a. Andis rahvasterändamisele Euroopas tõuke Kesk-Aasia lagendikelt ilmunud hunnideks nimetatud rändrahvast. Hunnid võideti sõjaliselt, nende riik lagunes. Germaani rahvad tungisid Rooma riigi piiridesse ja asutasid seal oma riigid. 395.a. Jagati Rooma riik lõplikult Lääne- ja Ida-Roomaks. ( Ida-Rooma moodustas rikkama, harituma ja kaitstuma osa, pealinnaga Konstantinoopolis ). 410. a. Rüüstati ja vallutati Rooma. 476.a. varises ligi 1000 aastat Euroopas domineerinud Lääne-Rooma riik germaanlaste rünnakute all lõplikult kokku
annaabi.ee 
