Just antud võte aitas tõsta antud maali kõrgemale ja sabloonilisest isamaalikust püüdlikkusest; tema paralleeliks oli vaade Harjumäele ja Niguliste kirikule kunstniku autoportreega all vasakus nurgas. Sellel ajal näis ta oma äsjasest värvide analüüsimisest vikerkaarekildudeks ja piinlikust tasakaalustamisest edasi minevat ja lähenevat lihtsamale, vahetumale esemete edasiandmisele värvis (,,Leib ja kala"). Kui taheti aga üldse tungida maali probleemidesse, siis vaadati lagedatest looduslikest üldvärvidest ülesaamist tema ,,Leetse rannas" või ,,Mari Raamoti portrees". Aastal 1955 tabas Adamson-Ericut parempoolne halvatus. Peale seda kunstniku parem käsi ei suutnud pintslit hoida, siis hakkas ta maalima vasaku käega. Kõik Adamson-Ericu hilisperioodi maalid on teostatud vasaku käega. Aastal 1964 alustas uue loominguliigiga- dekoratiivplaatidega. 1968 tabas Adamson-Ericut teine infarkt. Viimased mõtted olid : ,, Täna oli
7ndal 8ndal arengunädalal ilmuvad luustumispunktid. Vastssündinul on toruluude diafüüsid juba luustunud. Luustumisprotsess jätkub pärast sündi. Pikuti kasv toimub epifüüsi ja diafüüsi vahelise kõhrplaadiga. Luude kasv on aga erinevatel luudel erinev, ja vastavalt sellele millises faasis on luustumine läinud otsustatakse laspe normaalne arengu ja vanuse üle. Koljuluudel eristatakse aju ja näokoljut. Näokoljul eristatakse lage ja põhi. Kolju ei ole kompaktse ja ta koosneb lagedatest luudest ja nende vahele jäävad moodustised mida nimetatakse õmblusteksja nad kasvavad kinni alles 30 eluaastaks. Aga koljuluude vahel kus mitu koljuluud kokku puutuvad on avaused. 1 eluaastal neid avausi kutsutakse lõgedeks. Olulisemad on suur ja väike lõge. Suured on koljulae piirkonnas (eesmine lõge). See sulgub teise eluaasta alguseks. Väike kuklalõge sulgub juba 2-3 elukuul. Lõgemete sulgumist
Turbakiht akumuleerib suurel hulgal sademevett ning põua ajal kuivab sellest läbi vaid õhuke pindmine kiht. Puurindes valitseb mänd, puhma-rohurindes lisaks sookailule, sinikale, kanarbikule, kukemarjale jm. ka jõhvikas, murakas, huulhein. Samblarinne valdavalt turbasammaldest. Levinud väikeste aladena kõikides Eesti osades. 2.2.3. Kõdusoometsade tüübirühm- on kujunenud sügavaturbalistest lagedatest või hõreda puurindega madal- ja siirdesoodest pikaajalise kuivendamise tulemusena. Esimese kuivendusjärgse metsapõlvkonna moodustavad looduslikult uuenenud männid ja kased, mis enamasti kasvasid kiduralt samal kohal juba enne kuivendust. Järgmistes metsapõlvkondades võib ülekaalu omandada kuusk. 2.2.4. mustikakõdusoo kkt.- reljeef tasane või väikese kaldega, mikroreljeef tugevasti mätlik
annaabi.ee 
