põõsalind, käosulane, rästad, tihased jt. Lammipuisniitudel võib arvukalt leida ka luhaniitudele iseloomulikke liike nagu tikutaja, rukkirääk, täpikhuik. Roomajad teada arusisaliku, nastiku, rästiku ja vaskussi esinemine. Kahepaiksed kärnkonn, rohukonn ja rabakonn. Tingimused koosluse tekkimiseks Esimesed puisniiduilmelised alad kujunesid muinasaja inimese asulakohtade vahetus ümbruses, kus puude mahavõtmisel ja põletamisel tekkis lagedamaid kohti, kuhu hakkas tekkima niidutaimkate. Kariloomade arvu ja sellest tuleneva talvesööda vajaduse kasvuga ning söödavarumismeetodite arenedes laienes järkjärgult ka puisniitude levikuala. Tõenäoliselt tekkis puisniiduilmeline maastik Eesti aladel koos esimeste inimasulatega. Puisniidusarnase maastiku võisid meie esivanemad kujundada metsast seda pikkamööda harvendades, võsa lõigates, loomi karjatades ning lehisvihtu ja hilisemal ajal heina tehes
avanevad Taani väinad ning soolase ookeanivee sissetung Läänemerre soodustas planktoni paljunemist, mis omakorda suurendas merekalade, eriti heeringa (räime), arvukust. See meelitas Läänemerre Atlandi kalasööjaid mereimetajaid. Rikkalik merefauna ahvatles inimesi asustama rannikut ja saari. Metsades leidub rohkesti avatud alasid, millele viitab ka suurenenud mulla erosioon ning puusöeosakeste hulga järsk kasv. Inimene lõi karjakasvatuseks, seega ka rohttaimedele soodsamaid lagedamaid alasid metsa põletades ja raadades. Asulakohtade ümbruses kujunes puisniiduilmeline maastik. Suureneb puusöetolmu osatähtsus. Samasse aega jääb Võrtsjärve madaliku koloniseerimine, millele viitab selles piirkonnas puittaimede osatähtsuse vähenemine, kõrreliste arvukuse järsk suurenemine, ruderaalkoosluste teke ning kuuse kiire levik. Subboreaal (50002500 BP) Algab iseloomuliku jalaka osatähtsuse langusega. Tõenäoliselt on põhjuseks paljude tegurite
vahele 2,5 m laiuse mineraliseeritud tuletõkestusriba ja seda hooldama. § 5. Nõuded tuletõkestusribadele ja -vöönditele (1) Tule leviku tõkestamiseks rajatakse 2,5 m laiune mineraliseeritud tuletõkestusriba. (2) Tuletõkestusriba rajatakse katkestusteta eelkõige suure tuleohtlikkusega ala ja teemaa piirile. Suure tuleohtlikkusega ala ümbritsetakse tuletõkestusribaga, kasutades metsa- ja piirisihte, liinitrasse, kokkuveoteid ja muid lagedamaid kohti, ning vajadusel jagatakse see väiksemateks osadeks. Kui eespool toodud viisil ei ole võimalik ala piiritleda, ümbritsetakse tuletõkestusribaga metsamassiivis asuv terve katastriüksus või metsakvartal. (3) Tuletõkestusvöönditega tuleb tekitada okaspuumetsa massiivides üksteisest isoleeritud katastriüksuste või metsakvartalite blokid nii, et vööndi keskel asetseb tõke, milleks võib olla tee, kraav, jõgi vms, nende puudumisel selleks rajatud 2,5 m laiune mineraliseeritud
annaabi.ee 
