· Lagedakaruse all kannatav inimene on kogenud vastavas olukorras ühte või enamat paanikahoogu ja pidevat hirmu, et see võib juhtuda; · Hirm võimaliku hoo tagajärgede ees, nagu oma tervisehäire väljanäitamine või vaimse ja füüsilise kontrolli kaotamine; · Paanikahoogudest tulenev muutunud käitumine. Uuringud näitavad ,et paanikahoogudeta lagedakartust esineb rohkem, kui esialgselt arvati, ning see on tavalisem kui lagedakartus, millega kaasnevad paanikahood. Mõned uurijad usuvad, et tegelik pilt on varjatud, kuna paanikahoogudega kaasnevate häirete puhul otsivad inimesed sagedamini arsti abi. Teised ,,tavalised" lagedakartjad jäävad tihti diagnoosimata. Kuigi lagedakartusega kaasnevad paanikahood või hirmutunne pole sugugi harvad nähtused, aitab neid ära tunda tunnuste kirjeldamine. Paanikahood ja hirmutunne
Laiemas mõistes kardab selle foobia alla kannataja avatud, avalikke või rahvarohkeid kohti, eriti slliseid, kust pole kerget taganemisteed. Lagedakartus on suhteliselt levinud tervisehäire. Selle all kannatab umbes 4% naistest 2% meestest. Enamikul juhtudel avaldub see esimest korda pärast 20. eluaastat. Paljud asjatundjad eraldavad kahte haigusvormi: lagedakartus ilma paanikahoogudeta ja lagedakartus, millega kaasnevad paanikahood. Lagedakartust saab ravida käitumisteraapiaga, tunnetusteraapiaga ning ravimteraapiaga. (Haiguslikud... 2002: 14-15, 20-24) Suhtlemiskartus avaldub ängistuses, mille all kannatavad mehed ja naised enam-vähem võrdselt. Kõige sagedamini avaldub see 15. kuni 20. eluaasta vahel. Suhtlemiskartuse põhitunnuseks on hirm sattuda piinlikku olukorda ja tunda ennast alandatuna. Tavaliselt kardetakse, et tuntav ängistus on teistele nähtav. Seda võib reeta näiteks punastamine,
siis, kui neil on kaasas usaldusväärne inimene. Ka hirmu suurus on erinev: paljud elavad üle paanikahooge või paanikaga sarnanevaid tunnuseid, teised mitte. Nii või teisiti, lagedakartuse all kannatava inimese normaalne elu on häiritud, kuna ta väldib kardetud olukordi. Selle kartuse all kannatab neli protsenti naistest ja kaks protsenti meestest. Paljud asjatundjad eraldavad kahte haigusvormi: lagedakartus ilma paanikahoogudeta ja lagedakartus, millega kaasnevad paanikahood. Lagedakartust saab ravida käitumis-, tunnetus- ning ravimteraapiaga. (Haiguslikud... 2002: 14-24) Suhtlemiskartus avaldub ängistuses, mille all kannatavad mehed ja naised enam-vähem võrdselt. Kõige sagedamini avaldub see viieteistkümne kuni kahekümnenda eluaasta vahel. Seda võib määratleda nagu kliiniliselt rasket ja irratsionaalset hirmutunnet, mida tekitab rida ühiskondlikke situatsioone (näiteks teiste ees esinemine). Tihti hakkavad inimesed oma foobiat vältima
annaabi.ee 
