Proffessor oli väljatöötanud kergmetalli ja nende skeemid maksid 100000 krooni, just seda röövlid tahtsidki. Neid viidi ühte majja ja seal taheti osta neid skeeme aga proffessor ei ütle neid mitte mingi hinna eest. Rasmus teadis et need asuvad raamaturiiuli taga ja ta kogemata ütles välja. Kalle ja Anders läksid ruttu proffessori majja ja nuputasid välja millise raamaturiiuli taga skeemid on ja võtsid need ja läksid. Nicke oli Rasmusega lahke tegi talle laevukesi ja vibusid. Kord palus Eva- Lotta luba suplema minna ja Rasmus moosis Nicke ära. Kui olid ära supelnud läksid nad põõsa taha riidesse panema ja siis panid nad metsa jooksu, neid otsiti aga ei leitud. Metsas kohtasid nad Kallet ja Andersit ja läksid nende onni sööma ja jooma, Kalle oli kodust süüa kaasa võtnud. Nad olid valmis juba põgenema aga nad saadi viimasel hetkel kätte. Kui kõik olid toas luku taga mõtlesid nad välja
asendada lihtsa lauluga. Paljud hoolsad käed korraldavad lõpetamist, On siin meie jalad ja siin meie käed, kõik, kõik lähevad nüüd magama, sa siin kõige vahvamaid koristajaid näed. laevukesed purjetavad sadamasse, Me korjame, korjame klotse terve päev; koristama koristama. Me korame korjame autosid terve päev; (otsene tõlge) Me korjame, korjame laevukesi terve päev. (Meie oleme laulnud nii) LAULMINE MUUDAB SOTSIAALSEKS Ühtede ja samade laulude sagedase kordamisega õpitakse artikulatsiooniosavust. Hingamise, hääletekitamise, keele-, huulte- ja lõualiikumise koosmäng muudetakse täpsemaks ja tundlikumaks. Lisaks nõuab laulmine veel kuulamist. Et osata kaasa laulda, on meil tarvis meie ümber olevaid
Riias, Moskvas ja mujal. Looming Portreed: Ema portree, Kreutzwaldi portree, Teosed: Linda", "Vanemuine", "Hämarik " "Koit" . Amandus Adamson Elulugu · Amandus Heinrich Adamson sündis 12. novembril 1855 Paldiski lähedal Uuga-Rätsepal. · Tema isa oli meremees, ema talu peretütar. · Seitsmeaastaselt alustas noor Amandus kooliteed Tallinnas Toom-Vaestekoolis. · Juba koolis tegeles tulevane skulptor kunstiga, nikerdades puutükikestest laevukesi. Tema annet märgati ning talle anti võimalus oma töid ühes Tallinna kunstikaupluses müüa. · Seeläbi suutis noor Adamson end juba ülal pidada asus edasi õppima Tallinna kreiskooli. · Adamson üritas 1873. aastal astuda Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Katse lõppes tulutult, misjärel ta asus otsima Liivimaa kuberneri, kes oli aastaid tagasi lubanud teda tema õpingutes t · oetada
Teosed : "Kevad; Suvi; Sügis; Talv"- marmor, 1880-1882. "Autoportree"- marmor, 1880. "Kalevipoeg"- kips, 1879-1880. "Kristus"- kips, 1878-1880. "Barabas"- kips, 1878-1880. Amandus Adamson 1855-1929 Amandus Heinrich Adamson sündis 12. novembril 1855 Paldiski lähedal Uuga-Rätsepal. Tema isa oli meremees, ema talu peretütar. Seitsmeaastaselt alustas noor Amandus kooliteed Tallinnas Toom-Vaestekoolis. Juba koolis tegeles tulevane skulptor kunstiga, nikerdades puutükikestest laevukesi. Tema annet märgati ning talle anti võimalus oma töid ühes Tallinna kunstikaupluses müüa. Seeläbi suutis noor Adamson end juba ülal pidada asus edasi õppima Tallinna kreiskooli. Adamson üritas 1873. aastal astuda Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Katse lõppes tulutult, misjärel ta asus otsima Liivimaa kuberneri, kes oli aastaid tagasi lubanud teda tema õpingutes t oetada. Kuberneri otsingud viisid noore Adamsoni kõgepealt Peterburist jalgsi Riiga, sealt
Laevukesed kuuluvad vanimate peajalgsete hulka, neljalõpuseste klassi. Need kõrgeltarenenud merelimused on oluliselt muutumata vastu pidanud üle viiesaja viiekümne miljoni aasta. Laevukesed erinevad kaheksajalgsetest selle poolest, et nad on kojas peidus. Nad on ainsad ellujäänud väliskojaga peajalgsed ning neist teatakse suhteliselt vähe. Praeguseni on teadaolevalt säilinud kõigest kuus liiki, kelledest tuntuim on harilik laevuke (Nautilus pompilius). Laevukesi peetakse teistest peajalgsetest algsemateks. Nad on väga sarnased väljasurnud peajalgsete ammoniitidega. Laevukesed hoiavad sügavale vaiksetesse vetesse, kus lainetus puudub. Seal ujuvad ja roomavad nad aeglaselt mööda merepõhja, klammerdudes oma painduvate kombitsate abil põhja konaruste külge. Laevukesed esinevad eeskätt India ja Vaikse ookeani soojades rannikuvetes. Harilikult elutsevad nad 60-650 m sügavuses vees. Kui nad parajasti öösel jahti ei pea, võivad ujuda veepinnale