pommitama. 3. TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945 Pärast sakslaste esialgset edu Euroopas ja Põhja-Aafrikas tõid liitlaste võidud El Alameini ja Stalingradi all sõtta pöörde ja viisid Saksamaa lüüasaamisele. Lahing Suurbritannia pärast kestis 31.oktoobrini 1940 ja siis oli Hitler sunnitud loobuma plaanist tungida Briti saartele. Selle asemel asus ta nüüd öösiti pommitama Suurbritannia tööstusettevõtteid, linnu ja laevatehaseid. Pommitamine kestis 1941. aasta maikuuni, aga ei suutnud brittide võitlusvaimu murda, sest viimased said palju relvi ja muud sõjavarustust Ameerika Ühendriikidest. 4 3.1 Saksamaa edasitung Vahepeal oli Itaalia tunginud Kreekasse ja Põhja-Aafrikasse. Briti väed lõid itaallased Põhja-Aafrikasse tagasi, aga aprillis 1941 okupeerisid Hitleri väed ise Kreeka ja Jugoslaavia, et abistada Mussolini sõdureid
Palju laevaehituse ettevõtteid on suletud ja need, mis on ellu jäänud, on pidanud moderniseerima oma toodangu ja juhtimismeetodid, orienteerudes tehno-loogiliselt täiuslikumate laevade ehitamisele. Tulevikuks on EL laevaehitusel mõnevõrra paremad perspektiivid: maailma laevastik vananeb, suur osa sellest läheb lähemas tulevikus vanarauaks, seadusandlus uute laevade konstrueerimise osas on soosib EL laevatehaseid Tekstiili- ja jalatsitööstus. Tööhõive harus on oluliselt vähe-nenud ja see puudutab esmajoones naistööjõudu. põhjuseks olnud odavate importkaupade sissevool, kuid ka harude automatiseerimine on mänginud oma osa. Masinaehitus on EL suurimaid tööstusharusid, siin toodetakse ca 8% tööstustoodangust. Haru on kontsentreeritud Saksamaale Autotööstus Haru on puhas-eksportija EL auto-tööstuse probleemvaldkonnad
Arenenud kooperatiiviliikumine, mis andis ühistegevuse ja demokraatia kogemusi 23. I maailmasõja mõjud Sõtta mobiliseeriti üle 100 000 eesti mehe, neist langes ja suri haavadesse ning haigustesse 16 000 Maailmasõja ajal ehitati Eesti randadele ja saartele rannakaitsekindlusi, rajati laevatehaseid, sadamaid, raudteid ja maanteid Maailmasõjas õpetati Venemaa sõjakoolides välja üle 2000 eesti ohvitseri, kes said meie vabariigi loojaiks Vabadussõjas Tootmine korraldati ümber vastavalt sõja vajadustele – tööjõupuudus, kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd, palk väiksem, streikimine keelati