Läänemeri Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri mis on rannapiiriks üheksale riigile (Eesti, Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Poola, Taani, Saksamaa, Venemaa). Läänemerd ühendavad Põhja- merega madalad ja kitsad Taani väinad. Läänemere põhiliseks keskkonna saaste faktoriteks on sissesuubuvad jõed mis toovad omadega kaasa palju saastet mis on sinna ladestatud mandril. Suuremad jõed mis Läänemerre suubuvad on: Daugava,Nemunas, Wista,Pärnu, Neeva ja Oder.Suurim neist on Neeva, mis suubub Läänemerre Venemalt,samuti on Neeval kõige suurem vooluhulk ja toob Läänemerre ka kõige rohkem saastet. Läänemeri on liigivaene kuid isendite rohke, liikidevaene sellepärast, et mageveeliikide jaoks on liiga soolane ja ookeanliikide jaoks liiga mage. Põhilisteks püügikala liikideks on räim, kilu, tursk ja lest. Kuid vahest on siia ära eksinud ka mõned haruldasemad ja Läänemerele mittesobivad liigi nt. on hiljuti nähtud Tallinna lahes Valge-...
Linnas elab 1,199,224 inimest. Riigikeeleks on taani keel ning rahaühikuks on Taani kroon(DKK). Riik on Euroopa riikide seas väikesemate hulgas. Joonis 2. Taani kuningriigi lipp Allikas: Flags Of The World Joonis 3. Taani kuningriigi vapp Allikas: Heraldry of the world 2. Riigi geograafilise asendi iseloomustus Riik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Riigil on 68 km riigipiiri mandril ning kõik ülejäänud riigipiir on mereline. Tänu riiki läbivale laevateele on riigi majanduslik areng väga kiire. Taani asub Põhja-Euroopas ning on ümbritsetud ida poolt Läänemere lääne poolt Põhjamere ning lõuna poolt Saksamaaga. Kuulub arenenud riikide hulka. Suuremad jõed on Gudenå, Kongeåen, Odense jõgi. Suurimad järved on Arresø, Egå Engsø ja Furesø. Asub parasvöötmelises kliimas. Riigi reljeef on tasane lauskmaa. Tähtsaimad loodusvarad on magaas, petrooleum, kala, sool, kriit, killustik, liiv ja lubjakivi. Taani naaberriigid on
mille koos 6 mehega kaasa tõi. Nende meeste käest saadi andmeid Riigiküla suurtükipatarei, Hungemburgis oleva 50. jalaväepolgu ja kuulipildurite rühma kohta ning Narvas olevate 46. eesti punaste polgu ja teiste väosade kohta. 14. jaanuaril asuti Tallinnas kiiruga dessanti komplekteerima. Kaks laeva oli jäetud Kunda sadamasse soome vabatahtlike pataljoni peale võtma. 16. jaanuaril sõitis "Lennuk" teist korda Kroonlinna laevateele miinitõkkeid panema ja peale seda pidi kohtuma teiste laevadega Narva lahes. Samal päeval väljusid Tallinnast ka teised dessantlaevad ja koondusid õhtuks Kunda lahte. Dessandist võttis osa 1000 võitlejat (600 soomlast ja 400 eetlast) kelledele lisandus rühm meremehi kuulipildujatega. Dessandi käik 17. jaanuaril 1919 kell 3.00 hommikul väljus dessantlaevastik Kunda lahest. Kuna oli teateid, et venelaste jäämlõhkuja "Ogon", mis oli kohandatud meremiinide panemiseks oli käinud Narva
3.Maailma tähtsaimad prahituru indeksid, nende sisu, moodustamise alused ja hetkeväärtus suvalisel selle kuu päeval: a). BDI (Baltic Dry Index) – Maailma kõige tähtsam prahiindeks. näitab, mis maksab tooraine - näiteks rauamaagi, terase, tsemendi, kivisöe ja muu tarnimine kogu maailmas. Baltic Dry indeksit koostab iga päev The Baltic Exchange. Indeksi koostamiseks helistavad Balti börsi liikmed üle kogu maailma puistlasti saatjaile, et näha, mis on nende hinnad 22 erinevale laevateele üle maailma. Kui nad on need numbrid kätte saanud, koostavad nad need ja leiavad keskmise. Veendumaks, et nad saavad mitmesuguste saatmiskulude uurimisel tervikliku ülevaate kogu laevandussektorist. Balti Börs vaatleb nelja suurusega laevade kulusid: - Capemax (10 protsenti ülemaailmsest laevastikust): - Panamax (19 protsenti kogu laevastikust - Handymax ehk Supramax (37 protsenti kogu laevastikust) ja Handysize (34 protsenti kogu laevastikust): BDI: 1,667,00 (Day range 27.09.20). b)
Läänemeri on tähtsaks lisaks kõikidele selle äärsetele riikidele nii toiduainete (kala) kui ka transpordi jaoks. Venemaa jaoks on Läänemeri nn. "aken euroopasse" sest mere kaudu saavad nad transportida kaupu (peamiselt naftat, õli) Euroopasse. Läänemere laevaliiklus on sobiv ainult keskmise suurusega alustele, sest juurde pääs Taani väinadelt ida poole on väga kitsas tänu Suure Vöö sillale ja Oresundi sillale mis on ehitatud rahvusvahelisele laevateele. Kasutatud Kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri#
üheskoos üksteisega ühendatult kõik päästevahendid ja jääda laevahuku piirkonda abi ootama. Päästjad alustavad otsinguid just sellest rajoonist. Kui pole reaalset põhjendatud lootust ohutu kaldani jõuda, tuleb püüda jääda paigale. Tuleb hoida kokku paadimootorite kütust, mida võib vaja minna parvede pukseerimiseks või tormise ilmaga vööri vastu lainet hoidmiseks. Kui aga on olemas reaalne võimalus jõuda kaldani või vajadus minna välja tihedama liiklusega laevateele, tuleb seda teha. Paadi varustuse hulgas peab olema magnet-kompass suuna leidmiseks. Kui seda mingil põhjusel ei ole, saab suunda määrata ka teiste meetoditega. Põhjapoolkeral näitab põhjasuunda Põhjanael. Mõlema poolkera troopilistes rajoonides näitab lõunasuunda läbi Lõunaristi tähtkuju pikema telje horisondini tõmmatud joon. Kellaaja järgi saab umbkaudu määrata päikese lõunasuunas olemise hetke. Sügisel ja kevadel võib
annaabi.ee 
